Esimesel jõulupühal sõlmisid Tallinna Kaarli kogudus ja Rocca al Mare kool koostöölepingu, mida oma allkirjadega kinnitasid koguduse õpetaja Jaak Aus ja kooli juhataja Rein Rebane. Sündmuse kinnituseks toimus kirikus heategevuskontsert Kaarli kooli toetuseks. Kontserdil esinesid Dave Benton, Paul Daniel, Jana Abzalon, Merja Kägu ja Henry Laks, Astrid Lindgreni jõululugusid luges koguduse noortetöö juht Meelis Holsting. Kasvab välja lasteaiast Oma kooli asutamise ...
Johannesepäeval, 27. detsembril tähistas Viljandi Jaani kogudus oma kiriku ja koguduse 540. aastapäeva ning koguduse taasasutamise 20. aastapäeva kolmanda jõulupüha tänujumalateenistusega ning piduliku vastuvõtuga. 17. sajandil frantsiskaanlaste kloostri kabelist Viljandi linnakogudusele ehitatud ja Ristija Johannesele pühitsetud Jaani kirik on sajandite jooksul näinud paremaid ja halvemaid aegu. Aga ta on püsinud, jõudes tänasesse kaunimana kui iial enne. 1950. aastal ...
Paar tundi enne maailmalõppu seisan ligi 750 isamaale truudust tõotanud sõduri ees ning püüan pakasest kangeks hangunud suud liigutades öelda nendele noortele meestele midagi aatelist ning püha. Mõtted ning emotsioonid on hardaks muutunud juba hümni ajal, mis madalhäälselt kõmisedes mööda külmunud riviplatsi laiali valgub. Päikest ei ole, aga taevas on endiselt omal kohal ja pilved – otsekui teadlikult lohakalt sügavsinisele lõuendile puistatud. Kõik on paigas, kõik toimib. ...
Oli üks kargelt tuuline sügispäev, kui pereliikmetega kodumetsas kõndisime ja otsustasime koju pöörduda suurema ringiga, mis meid juba teise valda kuuluva küla veerele tõi. Tee hargnes kaheks, üks viis külasse, teine koduküla suunas. Valisime viimase, mis lõppes ootamatult ühel lagunenud taluasemel. Endisest hiilgusest sai veel üsna hästi aimdust: sissevajunud katusega suursugune elumaja, kaks sauna ja lauta, mahalangenud aed, mis õuealale piiriks. Sammaldunud õunapuud ja ...
Sotsiaalseid vahesid võib pooldada või mitte. Praegu on jätkuvalt moes rääkida, et võrdsust pole tegelikult kunagi olnud, ei ole ega tulegi, nii on alati olnud ja nii jääb. Sõnadega võib palju muuta – kõveraks või õigeks, sõnal on jõudu leevendada. Lõpuks aga tuleb ikka vastu kõige alumise ühiskonnakihi tasand, milles enam lihtsalt ei ole võimalik toime tulla ega elada. Ja ei aita targutamine, et vaesus, teate, see on lihtsalt iganenud mõtteviisi küsimus! Mõtle positiivselt, ...
Ma ei mäleta, et kunagi oleks jõulude eel ja ajal kõneldud nii palju selle kommertslikkusest. Pühadeaja kaubanduslik aspekt võeti vaatluse alla meedias, kõnelemata sotsiaalmeediast. Viimase sõnumiväljad olid pilgeni repliikidest, mille kokkuvõtteks küsimus: «kas me selliseid jõule tahtsimegi?». Ah, ma olen nendest jõuludest nii väsinud; lõpeks juba see jõulu tingel-tangel; no raha on ikka absoluutselt läbi ja kõik kingitused polegi ostetud – selliseid mõttekäike kohtasin ...
Kristi Sääsk, Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja: Aastaid, vist alates sajandivahetusest, on ilus tava helistada aastavahetusel kirikukelli. Täpselt nii mitu korda, kui algav aastanumber lubab. Ma ei tea, kui levinud see üle Eesti on, aga mäletan, et Kolga-Jaani koguduse vana õpetaja Heino Viks rääkis sellest toredast kombest, kusjuures ta selgitas ka oma nn kartulimeetodit: kartuleid ühest anumast teise tõstes ei läinud ta numbrite lugemisega sassi. Mina kartuleid ei ...
Ei pea tegema põhjalikku statistikat, piisab pistelisest küsitlusest, veendumaks, et märkimisväärne protsent EELK vaimulikest ei too oma leiba lauale üksnes vaimuliku teenistusega. Nii diakoni- kui preestriordinatsiooni kandjad jagavad oma aega peale kiriklike tegemiste ka rohkem või vähem ilmalikus sfääris. On see hea, halb või paratamatus, uurib Eesti Kirik. On vaimulikke, kes töötavad kirikuvälisel töökohal majanduslikel kaalutustel, ja neid, kes ongi n-ö ilmalikus ...
Positiivseid arenguid Peterburis Peterburi eesti Jaani kogudus sai 12.12.2012 Peterburi linnavalitsuse linnavarahalduse ametilt kirjaliku teate, kus antakse juhised kõigi vajalike dokumentide, sh internetiviite edaspidiseks muutmiseks seoses koguduse maa ja kinnisvara üleminekuga linnalt koguduse omandusse. Nüüd saab eesti kogudus ajaloolise kirikuhoone omanikuks pärast kolmteist aastat kestnud pingutusi taotlemisel. «Paljude eestlaste ühistöö ja Eesti riigi vahenditega ...
Kalle Kasemaal, usuteaduste doktoril ja erakordselt viljakal tõlkijal, täitus 30. detsembril 70 aastat. Töödega kõrvuti kulgevad jätkuvalt elukestvad õpingud, mis algasid Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumist ja kestavad pidevas enesetäiendamises keelte ja kultuuride vallas kogu aeg, sest keel, tõlkija instrument, muutub ajas, ja keeli, mida prof Kasemaa tunneb või isegi oskab, on üle kümne. Sugulaskeeled aitavad tõlkida Võib-olla määrasid õpingud usuteaduse ...
Põlva Maarja koguduse sekretär-infojuht Ave Kägo andis aasta lõpul kogudusele kingitusena üle portreemaali Albert Parrasest, kelle pärandi toel ehitati välja vana pastoraadimaja pööningukorrus. Kunstihobiga Ave sõnul ajendas teda annetaja mälestust portreesse maalima tänutunne. «Albert Parrase heateo toel on kogudusel olemas sellised suurepärased pastoraadiruumid. See on minu igapäevane töökeskkond ning kui ma mõtlen selle peale, kuidas see teoks on saanud, siis lihtsalt ...
Kaubanduses on oma koha leidnud teise ringi poed, paljud leiavad neist soodsalt vajaliku. Üks sellistest kannab kaubamärki Sõbralt Sõbrale, mis võtab ka vastu kasutatud asju. Mõtlen vahel isegi, kes oli see pere, kelle suur söögilaud meie kodus pärast korrastamist oma elu edasi elab. Meie koju jõudis ta poeketi Sõbralt Sõbrale vahendusel. Tegu on sotsiaalse ettevõttega, mis möödunud aastal algatas kampaania «Hoolime koos!». Eesti baptistide liidule kuuluv osaühing, mis ...
Jõulude eel esitles Arho Tuhkru Tartus ja Tallinnas esikteost «Päevakerjused ja pirnipuu lõhn», millesse autor on kogunud mõtisklused ja palved aastaist 2008–2012, osa neist on ilmunud ajalehes Eesti Kirik. «See on inspireeritud kahest mõttekäigust,» kommenteeris Arho Tuhkru debüütraamatu pealkirja, täpsustades: «Issanda ees oleme kõik kerjused, kelle isiklik varandus olematu ning kes iga hüve eest on tänu võlgu Kõigevägevamale.» Metafoor pirnipuu lõhnast tuleb autori ...
Möödunud suve lõpul restaureerimisele viidud Põlva kiriku uksest leiti II maailmasõja aegne 1,5 cm läbimõõduga miinikild. Varasema paranduskoha alt tulid aga välja põlemisjäljed. Koguduse vaimuliku Toomas Nigola sõnul oli sõjanduseksperdi hinnang, et lõhkekeha plahvatuskaugus uksest võis olla kümme meetrit. Uks oli seda restaureerinud Raivo Simsoni sõnul ajahambast ja inimtegevusest rohkem kannatada saanud, kui esialgu arvata osati. Seega kujunesid ka taastamistööd ...
Väliseestlaste hooliv suhtumine oma kultuuripärandi säilitamisse on ka tänapäeva Eesti rikkus. Eesti keele õppe hoidmine ja toetamine ning seltsielu tagamine moodustabki põhjuse, miks vere järgi eestlane võiks tunda uhkust oma päritolu ja juurte üle. Nii mõnigi harjulane või eestlane on tundnud kohmetust eheda võrukeelse jutu peale. See on erinevus, mis rikastab ning avardab mõtlema, et kõik pole ühtmoodi ega saagi õnneks ühesuguselt rääkida, mõelda ja kombeid tunda. ...