Lehenumber » Väljaanded » 12. oktoober 2011 Nr 40

Kümme aastat erilist tööd

Üle kümne aasta on saateid teinud Semeinoje Radio juhataja Arina Danilova. Arhiiv

Narvas tegutsev Semeinoje Radio (pereraadio) on juba kümme aastat kesklainel kuulatav.Jumala sõna tuleb igale rahvale kuulutada emakeeles. Ja vene rahvale ei ole siin mingit erandit ette nähtud. Kohe, kui Tartus alustas lühilainealal tööd kristlik Pereraadio (1992), kerkis üles ka venekeelsete saadete vajadus. Esimeste venekeelsete saadete tegijad on suures osas jäänud kirikus tegutsema tänini. Kui vaid meenutada, siis ...

«Idioot» sündis Narva kiriku palju näinud müüride vahel

Režissöör Rainer Sarnet (keskel) Taavi Eelmaale (vasakul, Lebedevi osas) ja Tambet Tuisule (Rogožin) «Idiooti» seletamas. Gabriela Liivamägi

12. oktoobrist linastub Eesti kinodes Rainer Sarneti mängufilm «Idioot», mis purgab – nagu tema aluseks olev Fjodor Dostojevski romaangi – inim­eksistentsi sügavamaid saladusi. Miks just «Idioot», mitte näiteks «Vennad Karamazovid» või «Kuritöö ja karistus»?Mõte «Idioot» lavastada sündis koos ideega võtta üles üks film kirikus, teha midagi kammerlikku. Mälestus ...

Nabala palvemaja väärika aastapäeva pidu

Piiblitunni pidas Keila koguduse õpetaja Marek Roots. Veiko Ilus

Nabala vennastekoguduse palvemajas on 85 aastat Jumala sõna kuulutatud. Praegune palvemaja õnnistati 12. septembril 1926. Täname rõõmsate südametega, et esivanemad on meile kinkinud pühakoja, kus 85 aastat on sõna ja lauluga kiidetud Jumalat.11. septembril tuldi kokku nii kaugelt kui lähedalt, et jätkata esivanemate poolt traditsiooniks saanud armsa Nabala palvemaja aastapäeva tähistamist. Aastapäev oli ...

Põhjanaabrite toetus misjonitöös

Kari Tynkkynen, Sakari Seppälä ja Pia Ruotsala on meie põhjanaabritest kaasteelised, kes teenivad Eestis. Pildil vahetavad nad mõtteid augustikuisel missiol Haapsalus. Mari Paenurm

Peapiiskop Andres Põder kohtus EELK Misjonikeskuse ja Soome Misjoniseltsi esindajatega.Soome Misjoniselts (Suomen Lähetysseura) on Soome luterliku kiriku juures tegutsev misjoniorganisatsioon, mis loodi juba 1859. aastal ning kes saadab misjonäre enam kui 30 maale. Eestis on selle organisatsiooni kaudu praegu tegutsemas Titta Marita Hämäläinen (LNÜ), Pia ja Tero Ruotsala (Tallinna Jaani), hulk häid kaastöölisi on olnud ...

Meieisapalve saab selgeks ja tänulaulud ka

Karmen ja Henri Kauk­ver julgustavad lapse kõrvalt kirikutööl käima. Rita Puidet

Rapla pühapäevakooli õpetajad julgustavad lastega tegelema ja neile usust rääkima. 2006. aastast kogudusega liitunud Karmen ja Henri Kauk­ver olid veel kogudusemajas, kui nendega kiriku aastapäeva jumalateenistuse järel jutule sain. Teenistusel osalenud lapsed olid pidutordi söönud ja koju lipanud. Ka Karmen ja Henri sättisid end minekule, sest nemad peavad arvestama pisitütar Rebeka vajadustega.Ometi ei sega ...

Sügavusest kostuv võitluslaul

Meiegi lauluraamatus leiduva laulu «Su poole, Issand, südamest» (KLPR 329) saksakeelne algvariant «Aus tiefer Not schrei ich zu dir» on loodud 1523. aasta lõpus ning on mitte ainult Lutheri, vaid üldse üks esimesi stroofilisi saksakeelseid koguduselaule.

Martin Luther on riimi vormi valanud saksa keeles seitse psalmi, millest neli ka KLPRs esindatud.«Ma tunnistan avalikult, et ma enamikku psalme kuni tänaseni ei mõista ega oska neid ka seletada, kui just Issand ise mind ei valgusta, mida ma aga kindlasti loodan,» kirjutas Martin Luther oma esimese psaltri-loengusarja eel 1513. aastal. Nagu näha, võttis Issand tema soovi härdasti kuulda ja valgustas teda, sest meieni on Lutheri psalmide ...

Eestlasi on elanud Krimmis 150 aastat

Villu Jürjol oli au avada päevad Beregovojes mälestusteenistusega kalmistul.

Viimati olin Krimmis täpselt kümme aastat tagasi. Siis tähistati Krimmi eestluse 140. aastat. Ka siis oli meie baasiks Kiievi ülikooli puhkekompleks Beregovojes, endise nimega Samrukis. Ka siis, nagu seegi kord, oli minu osaks avada päevad mälestusteenistusega kalmistul. Kella kaheks, mil teenistus algama pidi, oli kohal vaid paarkümmend inimest. Õnneks on mul lõunamaadega veidi kogemust – juba veerand tundi hiljem oli ...

Sekulaarne humanism ohustab kirikut

Viimasel ajal on olnud juttu humanismist, seda on mainitud ka ühes «manifestis»*.Humanism kui maailmavaade peab kõrgeimaks väärtuseks inimisiksust, kaitseb tema väärikust ja isikuvabadust, püüab soodustada isiksuse arenemist ja hoolitseb selleks vajalike tingimuste loomise eest. Kui humanismis on veel koht Jumalale, usul temasse ja respekteeritakse tema kirikut, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ...

Protestantlike kirikute muusikud kohtusid taas

Konverentsil osalejad Strasbourgis St. Thomas' kirikus orelikontserti kuulamas. Erakogu

Juba 41 aastat saavad Euroopa riikide kirikumuusikud kokku aastakonverentsil, mis toimub üle aasta Strasbourgis ja teistel aastatel mõnes Euroopa riigis. Eelmisel aastal saime kokku Inglismaal, järgmisel aastal toimub konverents Šveitsis. Eestis kohtuti 2002. aastal. Kohtumised eri riikides sisaldavad mitmeid ettevõtmisi, kuid peamine eesmärk on tutvuda korraldajariigi kirikumuusika-alase tööga, kuulata võimalikult palju kohalikku ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 1. osa

1.50 aastat tagasi 22. veebruaril suri ühes Nõukogude Eesti kolhoosis Luksemburgist pärit jesuiit Henri Werling (1879–1961). Peaaegu üheksa aastat oma elust veetis see endine Eesti Katoliku Kiriku eestseisja NSV Liidu töölaagris Uuralis.22. veebruaril 2011 täitus 50 aastat Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi surmast. Werling suri aastal 1961 Eestis Esna kolhoosis nõukogude sunnitöölaagris saadud haiguse tagajärjel. ...

Palve

Seistes õuel on alati vabadus valida, kas minna või jääda.Jõudes väravani on vabadus otsustada, kas läbida see või mitte. Või minna hoopis üle aia.Vabaduse valida on andnud meile Looja, kes annab meile võimalused,kes juhib meie teed ja aitab meil valida õigesti.Looja on andnud meile vabaduse valida, kas elame patus või armastuses.Valides armastuse võime kogeda tõelist vabadust Jumala lapsena.Tekst ja ...

Olge rõõmsad Issandas!

Rahvas oli märganud Jeesuses erilist vaimset liidrit. Samas ta ka šokeeris. Variserid ja kirjatundjad ei suutnud mõista, miks ta vahel tavapärasest teisiti käitus. Oma jüngritega istus ta peolauas koos paljude tölnerite ja patustega.Tollal eristati rangelt inimesi, kes käsuõpetuse nõudeid täitsid, teistest, kes seda ei teinud. «Õiged» ei tegelnud «patustega». Kuid ühises peolauas istumine ...

Eestpalve

Armas Jumal, võta oma hoole alla kiriku vaimulik kasvamine ja kingi oma teenijatele rahulikku ning ühtehoidvat meelt.PorvooEestpalves on Inglise kiriku Truro piiskopkond ja piiskopid Tim Thornton ja Royden Screech, Norra kiriku Tönsbergi piiskopkond ja piiskop Laila Riksaasen Dahl, samuti Rootsi kiriku Strängnäsi piiskopkond ja piiskop Hans-Erik Nordin.  

Kristlase vabadus

Vahel arvatakse, et kristlase elu koosneb üksnes piirangutest, käskudest ja keeldudest. Sellise arvamuse on kujundanud ilmselt ühiskond, arvates, et usk on üksnes reeglite kogu. Ning selliste piiride seadjad arvavad täpselt teadvat, milline on üks õige kristlane. Olen kohanud inimesi, kes siiralt arutlevad, kas televiisori vaatamine on patt, kas tantsimine on patt, kas lühikese seelikuga tänaval liikumine on sobimatu. Nii pannakse ...

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus

Pühapäeval, 16. oktoobril tähistavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud, Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Piibliselts hõimurahvaste palvepäeva. Jeesus ütles oma järgijatele: «Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!» (Mk 16:15). Misjonikäsk on mõeldud kirikutele ja kogudustele, aga eelkõige tema järgijatele, seega igaühele meist. Peaksime selle täitmist alustama oma ...