Lehenumber » Väljaanded » 8. juuni 2011 Nr 27

Elutöö sära üle aegade

Ants Tooming (vasakult), Andres Põder ja Priit Rohtmets Kolga-Jaanis Villem Reimani mälestuspäeval. Sirje Semm

Kui Eesti luterlik kirik peaks kuulutama kedagi pühakuks, kas ei peaks just õpetaja Villem Reiman olema üheks neist, küsis peapiiskop Andres Põder Kolga-Jaanis. 5. juunil oli Kolga-Jaani kirikus armulauaga mälestusjumalateenistus. Päev varem peeti mitmel pool Eestimaal lipupüha ja mälestati Villem Reimanitki kui üht sinimustvalge lipu õnnistajat tema 150. sünniaastapäeval.Päev algas mälestushetkega ...

Lauldi Jeesuse kiituseks

Praostkonna muusikajuht Kristiina Nagel oma kooride ees. Sirje Semm

Võru praostkonna laulupüha peeti pühapäeva õhtul kaskedega kaunistatud Räpina kirikus, mis mõtted suvistepüha nädalasse kandis. Vabadussõja ausamba juurest alanud rongkäigus mindi pühakotta, saatjaks mürtsuv puhkpill. Lauljad võtsid koha sisse rõdul ja kuulajad kirikupinkides. Praost Urmas Nagel laulis palvega peo sisse. Oreli taha oli kutsutud Külli Erikson Kadrinast, üllatusesinejaks isa ...

Religioon – ex uno plures

Merille Hommik

Ameerika Ühendriikides paljudest kolooniatest ühe ja tervikliku föderaalriigi moodustamise motoks oli «E pluribus unum» – paljudest üks. Ma tahaks vesta vastupidist lugu sellest, kuidas religioon kunagi oli üks ning kuidas praegu on seda mitte üksnes palju, vaid ka järjest rohkem. Ehk kuidas ühest sai palju – ex uno plures.Mu ümber on palju neid, kelle jaoks religioon on ühtne ja terviklik nähtus. Nad ...

Raksa kaljut rusikaga!

Pühapäeval tähistati Kolga-Jaanis piduliku jumalateenistuse, korporatsioonide jalgpallimatši, konverentsi ja kontserdiga Villem Reimani 150. sünniaastapäeva. Villem Reiman oli suurem kui tema aeg. Ta suutis trotsida nii isiklikku saatust – olgu siis maakoguduse pastori töökoormat või oma põdurat tervist, toonaseid poliitilisi ja kiriklikke olusid kui ka paljusid kaasajale iseloomulikke nähteid, mida teised pidasid ...

Usalduse ja meisterlikkuse lisaväärtus

Ei tea, kas kuulub umbusk väikerahva alalhoidliku ilmavaate pagasisse, kas seda üldse alalhoidlikkuseks nimetadagi saab, aga küllap oleme taolise suhtumisega kõik kokku puutunud. Tee usaldamiseni võib olla hirmus pikk ja kõrgeid müüre sel lõpmata hulk.Ka kiriku kaastöölistena oleme justkui umbusu märklauaks ning meie kohus on tõestada, et Jumal on usaldusväärne, sest nende jaoks, kel puudub isiklik ...

Varjust valguse paistusse

Laupäevane lipuehteis Eestimaa manas silme ette minevikust mitu eriilmelist pilti: vaesed taluhooned ja tööst räsitud maamehed, kes ehk alles äsja olid võinud oma maalapi ja eluhooned päriselt omaks tunnistada, ning nende viledates ülikondades pojad, kes tarkusteri nokkisid ja uskumatuna tundunud vaimuaateid sõelusid. Need pojad ja tütred võtsid nõuks 127 aastat tagasi oma püüdluste märgiks ...

Kõpus pühitseti lipuväljak

Riigikantselei koostöös Kõpu koguduse ja vallavalitsusega avas laupäeval, Eesti lipu 127. sünnipäeval, Kõpus lipuväljaku, mis on pühendatud sinimustvalge ühe õnnistaja, Eesti Üliõpilaste Seltsi liikme Villem Reimani 150. sünniaastapäevale.Koguduse poolt üritust korraldanud õp Hedi Vilumaa kirjeldas päeva kui meeleolukat aatemeelest kantud rahvapidu, millest võttis osa rohkelt ...

Kuidas jätkata, see on küsimus

Praosti ja abipraosti valimine toob sinodiliste keskele elevust. Hääletuskasti juures on (paremalt) praost Teet Hanschmidt, praostkonna raamatupidaja Lea Ruisu ja abipraost Tõnu Linnasmäe.  Liina Raudvassar

Sinodihooaega jäi lõpetama EELK väiksema, Järva praostkonna sinod Koerus, kus hääletati praostiametit jätkama Teet Hanschmidt ja abipraostiks valiti Tõnu Linnasmäe.Maarja-Magdaleena kirikus vaimuliku osaga sisse juhatatud päev jätkus sinodikoosolekuga kohalikus kultuurimajas, millest võtsid osa peapiiskop Andres Põder, praostkonna 12 koguduse esindajat, teiste hulgas 11 vaimulikku. Iseseisvana või ...

EELK arengukava elab läbi muutmisprotsessi

Marion Bobkov on arengukava koordinaatorina protsessi juhtimas. Sirje Semm

Konsistoorium on käivitanud EELK arengukava 2008–2017 muutmise ja täiendamise protsessi.Kevadisel kirikukogul esitas kantsler Urmas Viilma vahearuande arengukava täitmisest aastatel 2009–2010. Selles dokumendis, mis on kättesaadav ka www.eelk.ee sisevõrgust, nenditakse, et «kokku on arengukavas sätestatud 116 eesmärki, mis eeldaksid tulemuslikkuse hindamiseks mõõtmist. Ilma liialdamata võib öelda, et nii suur hulk ...

Lühidalt

Tartus mõeldi küüditatutele4. juunil tähistati Vanemuise teatri väikeses majas juuniküüditamise 70. aastapäeva piduliku ettekandepäevaga. Kokkutulnuid tervitasid riigikogu esimees Ene Ergma ja liige Tõnis Lukas, linnapea Urmas Kruuse ja peapiiskop Andres Põder. Ettekannetes heitsid möödunule pilgu Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Enn Tarto (fotol), ajaloolased Aadu Must ja Aigi Rahi-Tamm ning Palupera ...

Lääne kirikulaul on käinud läbi mitmest kondiveskist

Laulu «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» transkriptsioon valikust 11.–21. sajandi allikatest.

Laul «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» (KLPR 130) kuulub lauluraamatu vanimate laulude kihistusse. See on üks neist vähestest lauludest, mis annab hapra märgi meie kirikulaulu seotusest läänekiriku traditsioonilise lauluvaraga, mida tuntakse gregooriuse laulu nime all.Laulu «Oh Looja Vaim, nüüd hingesse» on rubriigis «Laulu lugu» juba käsitletud – Tauno Väinölä kirjutas ...

Nelipühad – kristliku kiriku sünnipäev

Püha Vaimu sümbol on tuvi.

Pühapäeval pühitseb kristlik maailm Püha Vaimu laskumist jüngrite peale.Apostlite tegude raamatu järgi toimus see viiekümnendal päeval pärast Kristuse ülestõusmist, juutlikel nelipühadel (Ap 2:1–4). Nelipühad olid ajalooliselt Iisraeli lõikuspüha (vrd 3Ms 23:15–21), alates 2. saj hakati nelipüha tähistama Seaduse saamise pühana.Paljudes maailma keeltes tuleneb nelipühade nimi ...

Kriisade orelitöökojas peeti kontserti

Orelilgi on oma hingeelu ja kui pill käest hakkab minema, tuleb meister appi paluda. Internet

Maikuu esimesel poolel tegi Hardo Kriisa oma orelitöökoja uksed lahti hulgale huvilistele – kuulata sai kontserti kolmel pillil.Hardo Kriisa orelitöökoda, mis sel aastal 125. aastapäeva tähistab, on Rakveres oma ruume laiendanud. «Õigupoolest hoidsin ka ise varem madalamat profiili, aga kui nüüd on laiemad võimalused, siis – miks mitte inimesi ka siia kutsuda,» kõneles meister Eesti Kirikule. «Eks meid ole ...

Rapla kirikumuusika festival jätkab tuntud headuses

Pille Lill on tunnustatud laulja, aga ka omanimelise fondi loominguline juht. Armastatud lauljat saab kuulata Rapla kirikumuusika festivalil.  Rita Puidet

10.–24. juulini toimuv festival leiab aset 19. korda ja pakub kuulata taas heas esituses muusikat.Võiks öelda, et festival on tõeline pidu ka muusikutele: on ju rõõmustav, et õpituga saab publiku ette minna, aga programmi on lisandunud ka õppepäevad. Nii kogunevad neljal päeval noored tšellomängijad alates 10. eluaastast esimesse tšellistide laagrisse, mida juhendavad tippansambli C-JAM kogenud liikmed.Laagris õpetatakse ...

Oluline on Jumala sõna õpetamine

Olavi Rimpiläinen ristis Tartu Peetri kirikus lastekodulapsi.  Kaido Soom

Mai lõpus viibis Eestis pensionil olev Oulu piiskop Olavi Rimpiläinen (73), kes sõitis 800 kilomeetrit lõunasse selleks, et ristida Tartu Kristliku Noortekodu viis last. Selline pikk reis polnud sugugi esimene, vaid juba kolmas. Et tegu on inimesega, kelle süda on õige koha peal ja kes armastab eestlasi, võttis Eesti Kirik temalt ka intervjuu.Olete olnud Oulu piiskop aastatel 1980–2000. Millised on Teie sidemed Eestiga?Olen palju Eestis ...