Hiilgava tenorihäälega õpetaja Hunnius Eesti Kirik avaldas veebruaris artikli Viru-Nigula vana pastoraadi kohta. Nimetati ka pastor Frommhold Hunniust ja tema kurba lõppu. Hunniuse õde Monika, kuulus laulja ja kirjanik, kirjeldas oma raamatus «Baltische Häuser und Gestalten» (balti majad ja kujud) 1926. aastal oma venda. Hunnius, 1836. aastal Narvas sündinud, sai 1863/64. aastal Viru-Nigula pastoriks. Õde arvas, et ta ...
Usundiõpetuse arengut taasiseseisvunud Eestis on saatnud poolt- ja vastuargumendid. Suurema «tondina» on väidetud, et aine kultiveerib õpilastega manipuleerimist, usku «pööramist». Dr Olga Schihalejev, Tartu ülikooli religioonipedagoogika teadur:Kui tugineda uuringutele, pole taolistel hirmudel alust. 2006. aastal viis uuringu läbi firma SaarPoll ning taolist tendentsi ei täheldatud. Samuti osales Eesti aastail ...
Eesti Kirikute Nõukogu, usuteaduse instituut, teoloogiline seminar ja kõrgem usuteaduslik seminar kutsuvad vaimulikke, teoloogiliste kõrgkoolide üliõpilasi ja kõiki huvilisi osalema oikumeenika koolitusel.Tasuta koolitus toimub 8.–9. aprillil algusega kell 9.45 Tallinnas metodisti kiriku teoloogilises seminaris Narva mnt 51. Koolituse eesmärgiks on teadvustada erinevate konfessioonide kuulutusvormide rikkust, mõista nende unikaalsust ...
Eelmise nädala meeleolukamaks hetkeks kujunes riigimees Jüri Trei visiit toimetusse. Hr Trei on alati oodatud külaline, kes suudab lummata oma jutustamisanni ning kogemustepagasiga. Selgi korral katkestasime pooleliolevad tööd, et pühenduda pealinnast saabunu seltskonna nautimisele. külaline reastas leheinimesed kõnet kuulama. Metafooridega vürtsitatud retoorilise ülesastumise mõte oli tänada Eesti Kirikut ...
Koolis, mille teoloog Hugo Treffner 1884 asutas ja kus kirjamees Anton Hansen Tammsaare 1898–1903 õppis, on religioonilugu pärast Eesti taasiseseisvumist katkematult õpetatud. Üle kümne aasta on õpetajaks Toomas Jürgenstein, kes lisaks religiooniloole annab ka filosoofiat ja on tänavu lõpuklassi juhataja. Eesti Kirik jõudis ajaloolisse majja Tartus Rüütli ja Munga tänava nurgal, kui 11.d klass alustas ...
Eesti Kirikute Nõukogu kuulutab välja dr Hans Hanseni nimelise stipendiumi konkursi uurijatele, kes huvituvad eestimaalaste religioonikaemusest ja religiooni praktiseerimisest.Soovitavad tegevused stipendiaatidele on:- religiooniteemaliste kogemusjutustuste kogumine nii koguduste liikmetelt kui kirikusse mittekuuluvatelt inimestelt;- Eesti Kirikute Nõukogus aastatel 1995–2010 läbi viidud sotsioloogiliste uuringute seni põhjalikumalt ...
Äsja Eesti Kiriku egiidi all toimunud Iisraeli reisilt naasnud teoloogiadoktor Arne Hiob esitleb 31. märtsil kell 13 Tallinna Jaani kirikus oma raamatut «Religioon minevikus ja tänapäeval», mis ilmub Johannes Esto Ühingu väljaandena. Raamat on kokkuvõte aastate jooksul peetud loengutest ja kajastab kristlust ja maailmareligioone fundamentaalteoloogilises vaates. Kuna iga inimese sees on Hiobi sõnul Jumala aimdus, võiks ...
Lisaks vaimulikutööle ka 20. aastat kooliõpetajaks olnud Tallinna toomkoguduse õpetaja kantsler Urmas Viilma peab plaani koolist lahkuda. Miks ja kuidas Teist sai kooliõpetaja?Mulle väga meeldis koolis käia. Mäletan, et gümnaasiumi viimases klassis tundsin päris nukrust, et meeldiv aeg läbi saab. Ja kui siis asjalood kujunesid nii, et mulle tehti ettepanek uuest sügisest värske vilistlasena oma kooli naasta, ...
25. märtsil tähistatakse Haapsalus küüditamise mälestuspäeva palvusega kl 12 Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis. Teenib praost Tiit Salumäe. Kl 19 on raudteejaamas teatraliseeritud lavastus «Minekuteel».Haapsalus puuduvad nüüdseks küll raudteerööpad, aga inimeste mälust ei ole kustunud nende päevade ja ööde õudused. Põlvkond, kes õnneks teab sündmustest ainult ...
Sangaste rahvamajja kogunesid Valga praostkonna sinodisaadikud armulauaga jumalateenistusele. Pihi pidas kohalik õpetaja Ivo Pill, jutluse peapiiskop Andres Põder. Kaasa teenisid kõik praostkonna üheksa tegevvaimulikku. Jutluses rääkis peapiiskop ristiteest Jeesuse järel ning ühest ristiteel käijast, Iirimaa Patrickust.Sinodikoosoleku alguseks oli kirjaliku tervituse toonud sõpruspraostkond Saksamaalt Eschwegest. ...
8. aprillil peetakse Tartus konverentsi, kus kõneldakse 325 aasta pikkusest eestikeelsest kooliharidusest.Martin Luther (1483–1546) algatas katoliku kiriku reformimise ja seadis pühakirja ainsaks autoriteediks. Reformatsiooni vaimsed liidrid väärtustasid tööd ja lihtsaid eluviise. Luther tõlkis Piibli raamatud algkeeltest rahvapärasesse saksa keelde (Uus Testament 1522, kogu Piibel 1534). Protestantlik reformatsioon muutis kogu ...
EELK Usuteaduse Instituut (UI) on alates 1985. aastast andnud välja toimetisi, kus avaldatakse peamiselt instituudi, kuid ka teiste autorite algupäraseid uurimusi ning tõlketöid. Selle toimetisega tahame märkida ja tähistada kahte kultuurisündmust: Tallinn ja Turu on Euroopa kultuuripealinnad ning usuteaduse instituudil täitub 65. tööaasta. Sõpruslinnade teemast tingituna on käesolevasse toimetisse kavandatud rohkem ...
Sandra Sagar, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:Minu jaoks on religioonilool natuke teistsugune tähendus. Mina ei ole seda õppinud usu kui sellise pärast. See tähendab minu jaoks peamiselt seda, et ma õpin tundma erinevate ühiskondade malle, eetikareegleid, seda, kuidas erineva usuga inimesega suhelda, uskude tagamaid ja nendega seonduvaid konflikte. See avardab silmaringi, õpetades teistsuguses usukeskkonnas õigesti ...
Heade sõprade külaskäikMöödunud pühapäeval rõõmustas Rannamõisa kogudus Soome külaliste üle. Mikkeli maakogudusest, kellega seob paarikümne aasta pikkune suhtlus, saabus külla viis sõpra. Teiste seas oli ka koguduse õpetaja Risto Nieminen (fotol), kes pidas kirikus jutluse. Tõlkis Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel, kelle 60. sünnipäeva puhuks külalised ...
Selle pealkirja all ilmus 2007. a katoliku preestri Karl Stehlini raamat Neitsi Maarja kohta. Katoliikliku vaate järgi on Jeesuse ema Maarja sündinud ilma pärispatuta, olles seega plekitu (ladina k immaculata), et olla võimeline sünnitama patust puhast Poega, kes on maailma Lunastaja. Õpetus Maarja pärispatuta eostamisest levis keskajal ning vastava dogma, mida ei tunnusta ei protestandid ega ortodoksid, kinnitas paavst Pius IX 1854. a. ...