Villem Reimani kolleegium ja Tarmo Piir koostöös kirjastusega Ilmamaa on välja andnud Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetuse aastatest 1884–1904.See on huvitav lugemispala just Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Villem Reimani sünniaastapäeva (snd 9. märtsil, vkj 25. veebruaril 1861) eel. Kirjad algavad ajast, mil Villem Reiman on 23aastane teoloogiatudeng ja soovib leida enese ülalpidamiseks kodukoolmeistri kohta ning saadab ...
Gustav Adolf Werki (GAW) diasporaatööd kajastav ajakiri Gustav Adolf Blatt käsitleb põhjalikult Eesti temaatikat. Gustav Adolf Werk on Saksamaa evangeelse kiriku organisatsioon, mille ülesanne on aidata religioosseid vähemuskirikuid Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kesk-Aasias. Tegu on Saksamaa vanima abiorganisatsiooniga, mis on asutatud 1832. aastal Leipzigis. Eesti temaatika kajastamine sellise väärika organisatsiooni ajakirjas ...
Tallinnas ja Tartus toimuvad saksakeelsed jumalateenistused regulaarselt, üle Eesti koondub osaduskonda umbes 80 luterlast.Tegemist on üsna omanäolise kooslusega. Saksakeelsed luterlased ei ole koondunud Eestis Saksa Evangeelse Kiriku diasporaakoguduseks, vaid kuuluvad EELKsse keskusega Saksa Lunastaja koguduses Tallinnas, kus kogudusetööd juhib sakslasest EELK vaimulik Matthias Burghardt. Tema sõnul kuulub kogudusse nii sakslasi kui ka saksa ...
Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 125 aastat. Koori nimi sümboliseerib restaureerimisel olevat Kuressaare kiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See tõik kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette ...
Hiljuti oli kirikurahval põhjust mõelda praost August Laumetsale, kelle sünnist möödus sada aastat. Kuigi August Villem Laumetsa sünniajaks on märgitud 14. jaanuar 1911, on ta poeg Ülo Laumetsa sõnul sündinud kaks päeva varem. Eksituse on kunagi põhjustanud ametnik, kes arvutas sünniaja vanalt kalendrilt ümber uuele, Gregoriuse kalendrile. Parandada tuleb ka Konrad Veemi raamatut «Eesti vaba ...
Vähetuntud paiku ja lugusid pühast maast 2.Kui paljud teavad, et Adolf Hitleril oli araablasest sõber – mõjukas Jeruusalemma suurmufti Mohammed Amin al-Husseini? Sakslased kutsusid seda islami seadusetundjat (muftit) pigem tema aukartustäratava tiitliga – Großmufti von Jerusalem. Amin al-Husseini sündis 1895. a mõjuka põlisperekonna võsuna Jeruusalemmas. Kuni oma surmani Beirutis 1974. a pidas ta lakkamatut radikaalset ...
Eesti ühiskonna pale sõltub väga palju sellest, mida teevad ja tahavad kristlased. On väär mõelda, et meist midagi ei sõltu. Ühiskonna ja kiriku tulevikust räägitakse palju. Esile kipuvad kriitilised hääled – kusagil tehakse alati midagi valesti. Kes peaks vastutama? Kes peaks tulevikku kujundama? Küllap need, kelle käes on võim. Kas rahulolematus tähendab, et võim ongi ülekohtune ...
1. Jälgi, et sinu kõnes ja käitumises ei puuduks armastuse sool. See on kullatera, mis ükskord igavikus, kui su tegusid mõõtma hakatakse, palju kaalub. Kanna hoolt, et seda leiduks kõiges, mida sa teed, ja sa aitad kaasa leppimisele.2. Anna andeks, kõigest südamest, sellele, kes sulle ülekohut teeb, sest õndsad on need, kes andestavad, neile saab andeks antud.3. Ära jää ligimesele võlgu armastust – ...
Organist Vaike Juursalu jõudis 14. veebruaril oma elu 55. verstapostini.Kui Kahro Kivilo ja Vaike Juursalu, kumbki oma teed mööda, esimene 1993. aastal, teine 1995. aastal, Kose kirikusse jõudsid, olid nad elus juba nii mõndagi näinud. Aga küllap olid nii Vaike kui Kahro avatud uutele väljakutsetele ja Jumala häälele. Isegi kui nad ei taibanud kohe, et see on nimelt Tema, kes neid kättpidi pillide kuninga juurde juhatab. ...
Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi inimestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa valida oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima. Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole ...
Hommikul talvisesse koduõue astudes võin öelda, et siin on öösel käinud kass, seal aga tundmatu lind. Niisugused märgid kaovad varsti, kuid inimtegevus jätab sageli raskeid jälgi. Jälg on teo tagajärg, mille kaudu tuvastame põhjusi ja teeme järeldusi.Inimeste tehtavad jäljed võib jagada kahte liiki. Esimesed jäävad kaasinimeste kogemusse ning on lühiajalisemad, ent just need ...
Armas Jumal, võta oma kaitse alla Peterburi Jaani kogudus ja kirik, mis sel pühapäeval saab endale uue elu. PorvooEestpalves on Inglise kiriku Canterbury piiskopkond ja peapiiskop Rowan Williams ning piiskop Trevor Willmott. Samuti on eestpalves Rootsi kiriku Karlstadi piiskopkond ja piiskop Esbjorn Hagberg.
Ükski elav hing pole veel kuulnud vaikust, aga igaüks tunneb teda. Inimene jõuab maale, astub autost välja, sõidumüra alles kõrvus, seisatab õuel ja ütleb: «Küll siin on vaikne!»Vaikus nagu oleks miski, kuigi materiaalses mõttes on ta vaid heli puudumine, õhu paigalseis. Minult on küsitud: «Siin on nii vaikne, kas sul mõnikord hirmus ei hakka?» Vaikus hirmutab. Eriti kui oled temast ...
(Mt 19:27–30)Pühapäeva jutlusetekstis – lugegem seda siinkohal! – saame jälgida kahekõne Peetruse ja Jeesuse vahel. Ettenähtud ruum ei võimalda arendada lähemalt, millist valgust heidab too kõnelus inimesele ja Jumalale, meie tänasele elule ja olule. See peab jääma vastutustundliku kantslikõne asjaks ning leidma koha jumalateenistuses. Küll aga pakub lühimõtisklus võimaluse põgusaks ...
Läbi Jeesuse kannatusteVäiksena olin rohkem oma tädi laps. Ta kutsus mind alati enda juurde, kui jumalasõna raamatuid luges, ja rääkis mulle Jeesusest. Kuulasin küll, aga ei taibanud Jeesusest midagi. Ta oli mulle lihtsalt kauge ja võõras, keda ma polnud oma silmaga näinud. Püüdsin Teda ette kujutada ja iga kord «nägin» suure halli habemega vanameest. Aga tädi ütles, et see pole ...