Lehenumber » Väljaanded » 3. märts 2010 Nr 10/11

Maailma müra hulgast püsiva ja mõtteka leidmisest

Tõnu Õnnepalu toob oma viimases raamatus «Paradiis» esile kirja 18. sajandi Ungern-Sternbergide Paradiisi vapilt: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa olema minuga paradiisis (Lk 23:43). Raamatut lugedes peab tunnistama, et oleme vähe nende sõnade tähenduse üle mõelnud. Paradiisi ei saa tulla, sind pannakse siia, kui Jumal näeb, et sa ausalt tahad iseendaks saada Tema kava kohaselt. Õnnepalu nõustub ...

Piibli mõjust eesti keelele, 6. osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Aleksandria Clemens seletab, et Kristus kui Logos on kõigi tähtede summa. Kuna sellist sümboolikat kasutati Jumala kõikehõlmavuse tähistamiseks – talmudis spekulatsioonid Gn 1:1 akusatiivi väljendav תא «taeva ja maa» ees kui heebrea tähestiku esimene ja viimane aabe, seega universumi põhielemendid. Siin oleksid vastavad aaped mõistetavuse huvides kreeka tähestiku omadega asendatud ja ...

Teadus ja doktriin

Katsega saab teha kindlaks midagi, mida teooria kas näeb ette või seletab ära pärastpoole. Ettevaatust, pildil nähtav katse on teaduslik, ärge üritage seda kodus proovida. Internetifoto

Usuteaduse aluste õpetamisel tuleks lahti rääkida ka see, mis on teadus. Teaduseks võib nimetada uurimistööd ehk põhjendatud vastuse leidmist niisuguse küsimuse suhtes, kus selgus puudub. Näiteks kuidas taastada maasoojuspumba töövõime. Teoreetilisest küljest tähendab see termodünaamikat, praktiliselt poolelt 800 meetri pikkuse torustiku kordategemist temperatuuril 20 kraadi Fahrenheiti ...

Õnnistust meie riigile ja rahvale

Mati Märtin, kes on lugejatele eelkõige tuttav muusikakriitiku ja kontsertide arvustaja ning ajalooliste ülevaadete tegijana, on Eesti Kiriku kõige pikemaajaline kaasautor. Mati Märtini enda arhiivi andmeil on tema esimene kaastöö Eesti Kirikus ilmunud 25. juulil 1991. Käesolev kirjatöö on järjekorras 206. Foto: erakogu

80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusika­elu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...

Usundiõpetajad uue õpiku ootel

Toomas Jürgenstein on religiooniõpetajana töötanud 11 aastat. Eesti Kirikule on ta teinud aktiivselt kaastööd alates 1998. aastast. Eriti meeldejäävad on olnud tema arvamuslood. Foto: Merje Talvik

Uues riiklikus õppekavas valikainena kinnitatud usundiõpetust loetakse praegu ligikaudu 60 Eestimaa koolis, seejuures tuleb õppematerjalid leida aineõpetajal.Äsja kinnitatud gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldab lisaks ainevaldkondadesse kuuluvatele valikkursustele ka usundiõpetuse, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõppe, karjääriõpetuse, uurimistöö aluste valikkursuste kavu. Usundiõpetuse ...

Kui Eesti Kirik ilmus Viljandis

Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...

Esimene lehenumber pandi kokku erakorteris

Anne Schotter oma kodus Tartus Poe tänavas. Siin pakkus ta kakskümmend aastat tagasi peavarju taas ilmuma hakkava Eesti Kiriku esimese numbri tegijatele töökoosoleku pidamiseks. Foto: Liina Raudvassar

Eesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Scho­t­­­­­­­­ter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...

Tormilised 1990ndad Eesti ajakirjanduses

Kui 1990ndate algul oli ainus väliskapitalile kuuluv leht Äripäev, siis 1990ndate lõpus jäi suurematest väljaannetest eestlaste kätte ainult Maaleht. Foto: repro

Ülemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...

Sakari ja Riikka on Tartu eluga kohanenud

Sakari ja Riikka Seppälä tunnevad end Tartus koduselt ja panustavad kristlikku kuulutustöösse. Foto: Rita Puidet

Poolteist aastat on Tartus Karlovas elanud misjonärid Sakari Seppälä ja Riikka Lautamo-Seppälä, kelle tööpaigaks on Pauluse kogudus. Sakari ja Riikka kaua küpsenud mõte teostus, kui nad said misjonäridena Eestisse tulla. Eriti hea meel on mõlemal selle üle, et teenimispaigaks sai Tartu, mitte Tallinn, mis nende arusaama kohaselt on nagu Lõuna-Helsingi. Ka on inimesed Tartus hästi sõbralikud ja siinsed ...

Näha õnnistusi koguduse osaduses

Eesti Kirik jätkab Elu lehekülgedel intervjuude sarja meie kirikuvalitsuse liikmetega, et viia lugejaid kurssi erinevate teemadega ning saada lähemalt teada, millised on haldusala juhi – assessori – teemakohased mõtted ning kes on need inimesed, kes meie kirikut juhivad. Eesti Kirikuga on mõtteid vahetanud peapiiskop Andres Põder ja kantsler Urmas Viilma. Täna intervjueerime diakoonia- ja misjonitöö assessorit, Tartu Pauluse ...

Toimetuse kirjakast

Soovin Eesti Kirikule sünnipäeva puhul jätkuvalt jõudu meie ajakirjanduselu rikastamisel ning rahva harimisel. Õnnistust!Ain Kaalep ElvastOlen lugenud Eesti Kirikut tema ilmumisest pääle ja tänu peatoimetaja Sirje Semmile teinud ka tagasihoidlikku kaastööd sellele lehele. Kuna olen kristlane ja hindan kõike, mis kristlusest kirjutatakse, siis on meie Eesti Kirik ju ainuke tõsiselt võetav religioosne ...

Keeletoimetaja mitu piiblit

Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega. Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv. Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu ...

Oled minu sõber, Eesti Kirik

Kolmapäeviti ilmuv Eesti Kirik on paljudele heaks kaaslaseks ja sõbraks. Foto: Merje Talvik

Homme möödub kakskümmend aastat nädalalehe Eesti Kirik taasilmumisest ja seda tähistatakse Tallinnas toomkirikus piduliku jumalateenistuse ning ühise koosviibimisega konsistooriumi majas.  Väärika sünnipäeva eel palus toimetus saata lugejail oma mõtteid, mälestusi ja arvamusi lehe kohta. Vastukaja oli üllatavalt aktiivne, on hea meel, et hulk inimesi võttis kirjutada pikemalt või ka lihtsalt ...

Teoloogiline konsultant ei ole tsensor

Ove Sander (Eesti Kiriku teoloogiline konsultant aastail 1996–1998), dr, assessor:Kõigepealt paari lausega sellest, kuidas minu romaan Eesti Kirikuga algas. See juhtus ajal, mil otsiti ajalehele taas uut peatoimetajat. Igal juhul oli Sirje sõelale jäänud ning tollased otsustajad nägid just teda heameelega seda kohta täitmas. Peatoimetajakandidaat osutus aga oodatust tõrksamaks. Kuivõrd olime juba toona Sirjega head sõbrad, siis ...

Aastapäeva eel ikka hoogsalt

Umbes paarkümmend aastat tagasi, ajal, mil reaalselt hakkasid tekkima võimalused igal siinsel sporditegijal oma maad esindada, oli mul tõeline kiusatus minna Toomas Uba jutule, et paluda tal mind tööle võtta. Spordilembesest perest pärit inimesena olin ma suutnud kokku ajada tõsiselt võetava hulga informatsiooni, mis puudutas toonaste talisportlaste ettevalmistust, treeningukavasid, saavutusi ja kõike muud olulist.Läks ...