Slava Ukraine

Lehenumber 14. oktoober 2009 Nr 38 Archives - Eesti Kirik

Palvepäeva läkitus

18. oktoobril tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva. Saame olla tänulikud meile usaldatu, soome-ugri keelte ja identiteedi eest. Apostel Paulus tõdeb ateenlastele kõneldes, et Jumal on rahvastele «seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid» (Ap 17:26). Soome-ugri rahvaste rajad jooksevad suurel maa-alal ...

Kolletumisest valimisteni

«Ema, õues on talve lõhn,» ütles poeg nädalavahetusel, kui me hallahõbedast krõbedas lehekullas sahistades erepunast päikesetõusu käisime imetlemas. Tundsime ennast suure muutumise vaatlejana ning osalisena. Päike tõusis. Milline ime! Märkamises peitub võti, mis avab ukse mõistmisele. Tänane päev, 14. oktoober on rahvakalendris kolletamispäev. Tegemist on ...

pluss ja miinus

+ Eesti Kirik on muutunud nähtavamaks Ajalehti ja ajakirju levitav Lehepunkt on suunanud kirikulehe lisaks R-kioskitele ja postkontoritele müüki ka suuremasse kaubandusketti nagu Konsum ja Maksimarket, kus uue ja värviküllasema kujunduse saanud Eesti Kirik pilku püüab. Müüja kinnitusel ei jää lehed riiulile tolmu koguma, vaid leiavad oma ostja. Kes pole jõudnud Eesti Kirikut tellida, võib leida värske ...

Patuoinaid valima

Prantsuse kirjanduskriitik, ajaloolane ja filosoof René Girard on tuntud oma ohverdusmehhanisme, eriti patuohvri rolli, analüüsivate kontseptsioonide poolest. Girardi üks huvitavamaid hüpoteese on kuningate ja jumalate päritolu seostamine patuoina fenomeniga. Kui rivaliteedi tulemusena on vägivald ühiskonnas lumepallina kasvanud ja saabunud kriis, lahendab selle kriisi patuoinas, kelle vastu pöördub masside viha, kelles ...

Kirik ei taju enda kohta

Kristiina Zadin

Religioon ja kirik on olnud lahutamatuks osaks Eesti arenguloos, kui välja arvata okupatsiooniaeg, mil kiriku osatähtsus oli vähene, sest kehtis üks ja ülim usk õndsakstegevasse kommunismi.  Nõukogude imperialistliku ajastu lõpp tõi kaasa aktiivse usulise liikumise, mida mõjutasid soov ja tahe leida kusagilt kinnitust, jõudu ning toetust oma vabaduseihalusele. Nüüd oleme vabad, ...

Raskete aegade heledam pool

Ilmselt pole see mingi saladus kirikuinimestele, et meil on ka kirikus praegu rasked ajad. Pean silmas nii koguduste kui üldkiriku kitsamaid majanduslikke võimalusi ühelt poolt ning teiselt poolt ka teatavat peataolekut ja ängi, mida sellised ajad endaga paratamatult kaasa toovad. Kuid just nendel aegadel tuletab Jumala sõna meile meelde, et Jumal laseb siiski ka keerukad olukorrad meie usule ja kirikule ühtviisi heaks tulla. Mil viisil ...

Otepää kogudus korrastab hoonete katuseid

Otepää pastoraat sai uue tsinkplekist katuse. Foto: Maarit Stepanov

Juunis võttis Otepää pastoraat külalisi vastu vastvalminud tsinkplekist katusega, aga ees ootab veel kiriku katuse remont. Otepää pastoraadi nõukogude ajast pärinevat eterniitkatust hakkas kogudus vahetama juba 2005. aastal, esmalt saadi oma jõududega valmis idakülg, ent väljavahetamist vajas ka teine pool katusest. Muinsuskaitseameti kaudu saadi peaaegu pool miljonit, ent puudu jäi veel saja tuhande ...

Diakooniatöö tegijad kogunesid Tartusse

Diakooniavõrgustiku ümarlaud Tartus tekitas mõtteid ja arutelusid. Foto: Indrek Pekko

Tartu raekojas said kokku Lõuna-Eesti kirikute ja koguduste diakooniatöö tegijad ja huvilised, et üheskoos kohaliku omavalitsuse esindajate ja ettevõtlusspetsialistidega panna alus senisest tõhusamale koostööle sotsiaalteenuste vallas. Kokkusaamine oli teine omataoliste hulgas, projekti koordineerivad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja EELK Usuteaduse Instituut.  Päeva avas abilinnapea Vladimir Šokman, ...

Talgud toovad Pilistverre igal ajal

Hermann Kalmus (vasakul) koos teiste talgulistega Pilistvere kirikuaeda ja parki korrastamas. Foto: Pille-Riin P. Kalmus

Kahel nädalavahetusel on Pilistverre oodatud hulk rahvast, et ühistalgutel kiriku ja pastoraadi parki korrastada. Möödunud nädalalõpul tulid kohale ka need, kes tahtsid kaasavõetud lõiketehnikat proovida – hulk vanu puid vajas mahavõtmist. Tööd jagus hommikust pimedani ja osa jäi veel eelseisvaks nädalalõpuks. Mälu ja visiooniga paik Keset Eestimaad asuv Pilistvere oma taevasse ...

Õnnitleme

Õnnitleme 13. septembril sündis Pirjo ja Marek Rootsi perre poeg, kes sai nimeks Evald. Rootside peres kasvab tütar Hanna-Mirjam. Soovime rohket Taevaisa õnnistust ja hoidmist väikemehele ja kogu perele! Eesti Kirik Mait Mölder 14. oktoobril – 33 Ralf Alasoo, diakon reservis 15. oktoobril – 45 Sulev Sova, diakonõpetaja 18. oktoobril – 49 Clemens Krause, diakon emeeritus 19. oktoobril – ...

Misjonipäevad tulekul

25.–31. oktoobrini Keilas ja ümbruskonnas toimuvad misjonipäevad «Head lapsed, need kasvavad...» keskenduvad pereväärtustele ja kristlikule kasvatusele. Misjonipäevad algavad 25.10. kl 17 Keila Miikaeli kirikus. Pereväärtuste konverents: 31.10. kl 11–15 Keila kultuurikeskuses. Ettekannetega esinevad Siiri-Liisi Läänesaar, Hannes Hermaküla, Urmas Viilma, Ruuda Lind, Mika Tuovinen. Avatud on ...

Jeesus ei jäta kedagi ükskõikseks

Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: «Tema on tõesti prohvet!» Teised ütlesid: «Tema on Messias.» Aga paljud ütlesid: «Ega siis Messias tule Galileast? Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet?» Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast. Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud ...

18. oktoober

Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Oxfordi piiskopkond ja piiskopid John Pritchard, Colin Fletcher (Dorchesteri piiskop), Alan Wilson (Buckinghami piiskop) ning Stephen Cottrell (Readingi piiskop). Samuti on eestpalves Rootsi kiriku Växjö piiskopkond ja piiskop Sven Thidevall.

Eestpalve

Palvetame ustava kristlase eest, kelle kanda on juba aastaid suur vastutus toime tulla keerulises majanduslikus olukorras.

Usk ja uskmatus

Kõikjal, kus Jeesus kohtus inimestega, põrkasid kokku kaks olemisviisi või hoiakut – usk ja uskmatus. Usk on avatus Jumala ilmutusele, võime näha argises püha ja inimlikus jumalikku. Jumal toimib ikka argise ja tavalise kaudu – inimeste kaudu, oma loodu kaudu, ent üksnes usk on võimeline hoomama argiste asjade taga Jumala ilmutust. Uskmatus on suletus Jumala ilmutusele ning suutmatus näha loodud asjades ja ...