Praostkonna sinodil Pärnu-Jaagupis arutati koguduste valupunktide üle, valiti paost ja abipraost ning võeti vastu otsus saata kirikuvalitsusele märgukiri. Kaheteistkümnest kogudusest kogunes 26 saadikut, tulemata jäi seitse. Sinodit juhatas praost Enn Auksmann, abijuhatajaks oli traditsiooniliselt kohalik juhatuse esimees ehk siis Mati Rosenstein, protokollis praostkonna sekretär Jaanus Torrim. Lõikust oodates Neli aastat ...
Sinodite aeg EELKs hakkab ühele poole saama. Jäänud on need veel pidada Saarte, Järva ja Valga praostkonnas. Peapiiskop Andres Põder on alates märtsikuust viibinud kõigil sinoditel üheksas praostkonnas. Kuidas on sinodikoosolekud kulgenud? Milliseid tähelepanekuid olete neist teinud? Sinodite koosseisude muutus ei anna praegu veel selgelt tunda, sest suurem osa on jäänud samaks. Aga ma usun, et järgmiste ...
Kas ja milliste ootustega osaleb teie kogudus 29.–31. mail Tallinnas Saku Suurhallis toimuval Lootuse festivalil? Enn Auksmann, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja: Väga suuri ootusi ei ole, loodame, et koguduseliikmed saavad sealt uut innustust ning need, kes veel ei ole koguduseliikmed, ainet järelemõtlemiseks. Arvan, et võiksime sellesse ettevõtmisse suhtuda kui ühte võimalusse oma usust tunnistust anda ning ...
Viimaste aastate oikumeeniline kliima Eestis on sedavõrd soodne, et kasvab julgus võtta ette teemasid, mis puudutavad kirikute ühistööd mitte ainult formaalselt, vaid ka ühiste vaimulike ja teoloogiliste väärtuste pinnal. Kirikute ühistegevuse suurimaks proovikiviks osutub ilmselt misjon ja evangelisatsioon. Ent sellisest eesmärgist loobumine poleks sugugi süütu tegu, sest evangeelium Jeesusest Kristusest ongi ...
Pühapäeval peeti Harju-Madisel koos sõprade ja külalistega väärikalt emeriitõpetaja Juta Siiraku sünnipäeva. Sünnipäevajärgselt ütles õpetaja Siirak Eesti Kirikule, et taoline kokkusaamine oli imeline, vastuvõtt südamlik ja soe. Tähtpäevaline lisas, et pole viimasel ajal harjunud suurema hulga rahvaga suhtlema, elu on muutunud kodukesksemaks, õnneks on häid ...
Kõnelesime möödunud nädalal Ain Kaalepiga. Euroopa päev (9. mai) oli tulemas ja mõtlesin küsida mõne vähem või rohkem päevakohase mõtte inimeselt, kelleta me siinset kultuurielu ette ei kujuta. Olete viimasel ajal oma varasemaid töid üle vaadanud ja hulga neist kogumikesse pannud («Jumalatosin» proosavalimikuga Loomingu Raamatukogu sarjas ning luulekogumik «Muusad ja ...
«Ta oli, on ja jääb Jõgeva kandi Lauluisaks,» nii iseloomustatakse raamatus «Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt» mitmekülgset loovisiksust Jüri Pastarust, kes oli ka tunnustatud kirikumuusik. Hiljuti tähistati Jõgevamaal 20. sajandi kultuurikorüfee 105. sünniaastapäeva. Laiuse pastoraadi seinal avati Jüri Pastarusele mälestustahvel, kuhu on märgitud aastad ...
Hulgal inimestel on saanud valmis suur ühistöö – DVD filmitriloogiaga Uku Masingust. Eesti Kirik ajas sel puhul juttu filmi operaatori ja ühe looja Vallo Kepiga. Mida see töö ja kogemused Teile andnud on? Uku Masingust filmi tegemine ei olnud töö, see on elamise viis. Ta tõi kaasa tohutu lugemiskoormuse – lugesin Anneli Sepa Uku bibliograafia käsikirjas näpuga järge vedades kõike. ...
29. mail kell 17 näituse «Lauluraamatud läbi aegade» avamine Tornimuuseumis. Kell 19 Arsise kellade ansambli kontsert Suurkirikus. 30. mail kell 10 gospel-jumalateenistus Suurkirikus. Esinevad Narva kiriku noortekoor Alfa & Omega ja ansambel Martinas. Kell 13 konverents «Narva luterliku kirikumuusika ajalugu» koguduse majas. Tuuliki Jürjo raamatu esitlus. Kell 14 rongkäik koguduse maja juurest Suurkiriku juurde. ...
Tänavu möödub 150 aastat Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse õppejõu professor Ernst Sartoriuse surmast. Sel puhul on õige hetk peatuda Sartoriuse kümme aastat kestnud tegevusel Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning rõhutada tema olulist rolli siinse ülikooli ja luterliku kiriku ajaloos. Ernst Wilhelm Christian Sartorius sündis 10. mail 1797. aastal Saksamaal Darmstadtis sealse ...
Politseirindel on olukord endiselt muutusteta. Eestis registreeriti 2008. aastal üle 47 600 kuriteo. See number on igal aastal enam-vähem ühesuurune. Mis tõukab inimesi kuritegevusele? Sellele ei ole ühest vastust. Ühele osale inimestest ühiskonnas on omane teha kurja ja nende ravimiseks puudub rohi. Praeguse seisuga on hõivatud 96% arestimajade kohtadest. Ainult Hiiumaal ja Saaremaal on veel vakantseid kohti. See on kurb ...
Tekstid, mis tunnistavad Kristuse ülestõusmisest, annavad ka keelehuvilistele ainet järelemõtlemiseks. Eesti keeles tundub enesestmõistetav, et «surnuist üles tõusma», samuti ladina resurgere a mortuis tähendab vägitegu, millega surnu ise peab hakkama saama. Kui aga on juttu «surnuist üles äratatuist» (vt näiteks Pauluse kiri koloslastele 2 ja 3), siis tekib automaatselt ...
Hetkel on kriisidest kõnelemine vaat et moeasi. Juba kakskümmend aastat tagasi kirjutas õigeusu preester ja teoloog, Eestist pärit isa Aleksander Schmemann, üks liturgiateoloogia klassikuid, oma raamatus «Of Water and the Spirit» (Veest ja Vaimust), et ristimine on meie kirikutest ära kadunud. Eelkõige pidas ta silmas Ameerika Ühendriikide õigeusu kirikuid ja kogudusi, laiemalt aga kogu Õhtumaa ...
Vocem iucunditatis annuntiate, et audiatur, alleluia: annuntiate usque ad extremum terrae: liberavit Dominus populum suum, alleluia, alleluia. Ps. Iubilate Deo, omnis terra, psalmum dicite nomini eius: date gloriam laudi eius. Rõõmuhüüdega andke teada, et teid kuuldaks, halleluuja: kuulutage maa ääreni: Issand on lunastanud oma rahva, halleluuja, halleluuja. Ps. Hõisake Jumalale, kogu maa, laulge kiitust tema nimele: andke au tema ...
Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult. Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle ...