Lehenumber » Väljaanded » 1. aprill 2009 Nr 13

Praostkonnas tehakse tõsist vaimulikku tööd

Sinodil valiti mitmeid uusi ametikandjaid. Valimiskomisjoni esimees Arho Tuhkru ulatamas valimissedelit Avo Üprusele, järge ootab Matthias Burghardt. Foto: Tiiu Pikkur

Tallinna praostkonna sinod oli teisipäeval, 17. märtsil pealinnast väljas Harjumaal – võõrustajaks Viimsi kogudus. Sinodi jumalateenistusel Viimsi kirikus teenisid piiskop Einar Soone, assessor Ove Sander, abipraost Patrik Göransson ja Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv, organist oli Hille Poroson. Koosolek peeti väga auväärses keskkonnas, nimelt Viimsi rannarahva muuseumi saalis, kus oli äsja ...

Mõttetalgud ootavad 100 000 talgulist

1. mail saab teoks Eesti läbi aegade suurim kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti. Nii Eestis kui väisriikides ja virtuaalruumides avatakse sadu mõttekodasid, kuhu oodatakse osalema 100 000 inimest eesmärgiga üheskoos Eestimaa paremaks teha. Mõttetalgute teemad on ette valmistatud Eesti parimate ühiskonnateadlaste ning erinevate eluvaldkondade spetsialistide abiga. Kokku on üles seatud 18 ühiskondlikku teemat. ...

Meeldejääv kontsert Bielefeldis

Johannes Põld mängib Võnnu orelil. Foto: erakogu

Märtsi esimesel päeval andis Saksamaal Bielefeldis Ummelni kirikus kontserdi organist Johannes Põld. E.E.L.K. emeriitpraosti Toomas Põllu poeg Johannes on Lõuna-Saksamaal teada kui organist, kes sageli tutvustab eesti heliloojate loomingut. Kontserdil Ummelni kirikus kõlas tema esituses kaks Johann Sebastian Bachi teost, aga ka Bachi õpilase Johann Phillip Kirnbergeri fuuga B-duur. Lisaks veel Johann Gottfried Vierlingi ja ...

Mida teha, et kirikukäsiraamat meie kirikut ei lõhuks?

Kirikukogu tööhoos. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Üle-eelmisel nädalal toimunud kirikukäsiraamatu (KK) esialgse redaktsiooni esitlus oli meie kirikuelus kahemõtteline sündmus: raamatu trükist ilmumine ja asjaosaliste tänamine oli rõõmustav, selle esitlemine lõpuleviidud tööna kurvastav. Avalikud arutelud ja vajadusel vaidlused kirikuelu võtmeteemadel ei ole märk kiriku nõrkusest, vaid tugevusest. Ühise elu kujundamises osalemine ...

Kui Karulas oli noor ja isamaaline Karl Kiisk

Möödunud kolmapäeval möödus sada aastat Karula kogudust kümme aastat teeninud Karl Kiiski sünnist. 25. märtsil 1909 Tartus sündinud ja Treffneri gümnaasiumi lõpetanud noormees jätkas 1928–1933 õpinguid ülikooli usuteaduskonnas, teenides 1930–1931 kaitseväes ajateenistust ja lõpetades ühtlasi sõjakooli aspirantide kursused. Oli prooviaastal Pärnu Eliisabeti ...

Kirik kardab aidsihaigeid!

13aastaselt HIVi nakatunud Alo sõnas konverentsil: «Sarnaselt kogu ühiskonnaga kardab ka kristlik kirik aidsihaigeid – sõnades küll kutsutakse, kuid tegelikult kardetakse.» Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) üliõpilased korraldasid Usuteaduste Instituudi toetusel konverentsi «HIV ja aids kui väljakutse kristlastele». TTA üliõpilaste Ethel Toomingase ja Meelis Tasuri sõnul oli ...

Palmipuudepüha – palmarum

Suure nädala esimesel päeval meenutab kirik Jeesuse pidulikku saabumist Jeruusalemma. Ladina keeles kannab päev nimetust dominica in palmis – palmide pühapäev, meie traditsioonis palmipuudepüha. Teinekord on pühapäeva nimetatud ka dominica Hosanna – Hoosanna pühapäev. Et iga suurem püha meenutab omal kombel ülestõusmispüha, kasutatakse ka nimetust pascha floridum – lillede paasa, ...

Aidake üksteist!

Vanasti olid külapered suured. Koos elas mitu põlvkonda. Näiteks Muhu saarel oli ühes peres 22 inimest. Söögilaud oli hästi pikk ja kõik mahtusid korraga sööma. Väga oluline oli aga peres see, et kõik üksteist aitasid, et kõik oma aastatele vaatamata olid vajalikud. Pereema ja -isa tegid koos lastega talutöö, vanaema keetis toitu ja vanavanaema ütles alati, mida perele igaks ...

* * *

Ei tõusnud tolmu, ei heli mu sammude alt, kui silmasin hämaras väravakaart. Aoveerel ärkvel – ei enam peost pudenenud muredat aega. Oh ava oma toauksed, kutsu hooviväravalt! Uut hõngu imeliste aedade maalt, puhangu survel – seemned võrseiks, pungadest õitelaegas. Tulen rutates tervitama tänavalt, sulasena valvel – Su kotta ja Su tuppa, mis sinisinise laega. Arho Tuhkru

Miks Suur Neljapäev on saksa keeles roheline?

I Terve paastuaja jooksul on lehelugejad võinud pühapäevaküljelt lugeda erinevate pühapäevade tähendusest kiriku liturgilises elus. Kirikuaasta on jõudnud kõige olulisema nädalani, Suure Nädalani, mille jumalateenistustel elab kogudus tund-tunnilt läbi Jeesuse Kristuse maise elu viimaseid päevi. Nendel päevadel kogudus üksnes ei meenuta minevikusündmusi, vaid elab neid omal kombel uuesti ...

Uudised

Ülikooli kirik kolitakse Jõgevale Jõgeva kogudus saab kiriku vastutasuks seni kasutatud lasteaiahoone eest. Käesolevast aastast on Tartu ülikooli humanitaarraamatukogu viidud üle pearaamatukokku ja vana hoone seisab tühjana. Et tegemist on kunagise ülikooli kirikuga, leidis ülikooli valitsus, et kõige õigem on anda hoone Jõgevale, kus seni oma kirikuhoone puudub. Massiivne kirikuhoone saetakse ...

Avati usuteemalise ajakirjanduse näitus

Arhivaarikindad käes, lehitseb Raivo Suni 100 aasta vanust Ristirahwa Pühhapäewa lehte, mille annetas näituse tarbeks kohalik elanik Juhan Reimann. Foto: Merje Talvik

Läinud nädalal avati Põltsamaa muuseumis esimene ajakirjanduslooline näitus, mis valgustab usuteemalise ajakirjanduse arengut aastatel 1847–1940. Näituse pealkirjaga «Leiwakorwikesest suukorvistamiseni» on koostanud MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus (AUKK), eesmärgiga anda läbi vaimuliku ajakirjanduse arengu kiirpilgul ülevaade eestikeelse ajakirjanduse hälliperioodist Eesti okupeerimiseni ...

Emmeline Ots 5.4.1909–3.6.2003

Mälestame armast ema, ämma, vanaema, vanavanaema tema 100. sünniaastapäeval. Lapsed peredega

Avaldame südamlikku kaastunnet

Erna Sendikule poja Andrus Sendiku 23.3.1962–7.3.2009 surma puhul. EELK Konsistooriumi töötajad

Eesti Piibliselts avaldab südamlikku kaastunnet

oma auliikmele peapiiskop emeeritus Kuno Pajulale armsa abikaasa HELGI PAJULA 23.08.1927–26.03.2009 surma puhul.