Lehenumber » Väljaanded » 7. jaanuar 2009 Nr 1

Eestpalve

Võru praostkonna Põlva kogudus palub vaimulikku ärkamist meie kirikule ja õnnistust koguduse uuele juhatusele ja nõukogule. Räpina kogudus palub Jumalalt õnnistust laste- ja noortetöö pärast ning et meie peredes valitseks üksmeel ja armastus. Rõuge kogudus palub, et nad saaksid endale oma õpetaja. Mehikoorma kogudus palub oma õpetajale jõudu ja tervenemist, samuti õnnistust ...

* * *

Tänan, et tulid, Mu maailma selgemaks lõid. Tõe valgus mõistmiseks sai, Et suudaksin valida Mis parem ja hea. Nüüd on mu teekond elusam, Päev rõõmu saab täis.

Jeesus, maailma valgus

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14 Jumala eesmärk oma rahvaga pole mitte Tema olemasolu uskumine. See on ainult algus. Eesmärk on normaal­se suhte taastamine inimesega. Normaalses suhtes saavad osapooled üksteisega hästi läbi, mõistavad üksteist ja vastavad üksteise ootustele. Sellise suhte poole Jumalaga oleme kristlastena teel; seda me õpime ja harjutame, ehkki enamasti üsna ...

Täname lahkeid annetajaid

Viiu Soosõrv Harle Pooman Anonüümne annetaja

80 aastat tagasi. Jaanuar 1929

Peterburi konservatooriumi diplomiga helikunstniku August Nieländeri poolt 1919. aastal asutatud esimene muusikakool Tartus kandis vahepeal haridusminister B. Rahamägi otsusega (1925) Tartu Konservatooriumi nime. Kooli lõplik sulgemine otsustati 1928. a suvel. «Nii likvideeriti kooli vallasvara, ilma et võlga või nõudmisi õpetajasperelt oleks järele jäänud,» kirjutab August Nieländer mälestusteraamatus «Taktikepi ja relvaga» (1982, Stockholm). Pildil on August Nieländer (vasakult kolmas) 1931. a Tartus noorte laulupeo naiskooride juhatajana.

«Kiriku kohta julgen ütelda, et tema heade lootustega võib ettepoole vaadata,» kirjutas uue aasta alustuseks prof Hugo Bernhard Rahamägi. «Kristlik kirik võib seda ikka teha, kui meie meele tuletame seda, mida hiljuti üks kiriku sõber kirjutas: «Kui juba kirik peab Jumala tahtmise põhjal maa peal olema, siis ei ole ta mitte inimeste poolt nende usuliste huvide harrastamiseks loodud organisatsioon, vaid on ...

Usutunnistuskirjad: traditsioon, pärand või kiriku hääl tänapäeval? 1.

1. Nimetus «luterlane» või «luterlik» ei ole kaitstud autoriõigusega. Kes iganes tahab neid kasutada, võib seda teha ja väita, et ta ise või tema kirik on luterlik. Näiteks kehtib see Saksamaa unioonikirikute kohta. Kui nende esindajad sõidavad välismaale ja neilt küsitakse nende usutunnistuse ja kirikliku kuuluvuse kohta, vastavad nad enamasti: «Ma olen luterlane, minu kirik on ...

Hätta sattunud koduomanikke tuleb aidata

Kasvanud tööpuuduse tingimustes võib alanud aastal inimeste jaoks üheks tõsisemaks probleemiks kujuneda oht kaotada oma eluase ja sellesse tehtud investeeringud. «Ühiselt peame seisma just nende tublide tööinimeste eest, kelle peres kasvab lapsi ning kes on kaotanud töö ja sellega ka olulise sissetuleku,» öeldakse rahandusministeeriumi pressiteates. Rahandusminister Ivari Padaril on ees kohtumised ...

Kiriku­valitsusest

Peapiiskopi otsus kinnitab, et Nõmme Rahu koguduses on loodud abiõpetaja ameti­koht ja määratud sellele alates 1. jaanuarist Matthias Burghardt (fotol).

Lapsed saavad loovust arendada

Tallinnas alustab tegevust uus kaunite kunstide stuudio Impulss (Toompea 3). Kunstiannet arendama ja leidma on oodatud nii lapsed, noored kui täiskasvanud. Esialgu saab osaleda laulu-, muusika- ja maalimistundides ning harrastada eri tantsustiile. Stuudio Impulss tegevus põhineb kristlikel väärtushinnangutel ning pakub pea igas vanuses huvilistele võimalust avastada ja arendada loovust, millega Loojat teenida. Stuudiot juhatab endine ...

Kodust ja eliidist

Viljaka tõlkija ning suveräänse luuletaja August Sanga (1914–1969) tööpäevad võisid olla väga pikad päris proosalisel põhjusel: nagu ta luuletuses «Leivateenistus» tunnistab, «sinu töö on teha ridu». Igapäevane leib jõudis Sangade koju pereisa laua tagant kirjutusmasina klahvide alt ja Sang ei tahtnud jääda võlgu. Mulle tundub, nagu kirjutataks praegu ...

Gaza kriisi põhjustest

Sageli kuuleme inimesi küsimas, miks ei osata pühal maal elada rahus. Küsimusel on mitu tahku, praegu kirjutaksin päevakajalisest, Gaza kriisist. Gaza on imeväike ala, veidi suurem kui Otepää ja Palupera vald kokku. See-eest elab seal veidi rohkem inimesi kui terves Eestis. Gaza linn on 3500 aastat vana. See on praeguse poliitilise korra järgi Palestiina omavalitsuse osa, maastikul lahustükk. Veel aastakümme tagasi ...

Oh sa rõõmustav

Ilmumispühal ehk kolmekuningapäeval mõtleme me  kristliku rõõmusõnumi jõudmisele kõigi rahvaste juurde: esmalt rõõmustasid Jeesuse sünnist iisraeli karjased, seejärel targad hommikumaalt. Jumala ilmutus on universaalne ning ületab kõik piirid, mis kuulsas jõululaulus võetakse kokku järgmiselt: «Oh sa rõõmustav, oh sa õnnistav ...

Lootuse festival ja palve

29.–31. maini toimub Tallinnas Saku Suurhallis evangeelne suurüritus – Lootuse festival. Festivali peakõnelejaks on evangelist Billy Grahami poeg Franklin Graham. Festivali läbiviijaks on rahvusvaheline misjoniorganisatsioon Billy Graham Evangelistic Association (BGEA) koostöös Eesti kristlike kirikutega. EELK poolt kuuluvad ettevalmistuskomiteesse auesimehena peapiiskop Andres Põder ja aseesimehena Mika Tuovinen ning ...

Kontserditulu läheb Leesi kiriku maalide jaoks

Eesti Kammerkooride Liit on 2004. aastast alates jõuluootuskontsertide tuludega toetanud mõne Eesti kiriku restaureerimist. Möödunud aastal koostöös Tallinna Filharmooniaga korraldatud «Viva oratorio!» kontsertide tulust annetatakse 10 000 krooni väikese Leesi kiriku maalide restaureerimiseks. Leesi Katariina koguduse hooldajaõpetaja Jaanus Jalaka sõnul saadakse restaureerimisega algust teha kohe, kui raha ...

Religiooni roll Nõukogude okupatsiooni ajal

Andrei Sõtšov (paremal) 17. detsembril Tartu ülikooli nõukogu saalis koos oma väitekirja juhendaja prof dr Riho Altnurme ja oponendi, Helsingi ülikooli dr Arto Luukkaneniga. Foto: erakogu

Eesti kaitseväe kaplan ja EAÕK diakon Andrei Sõtšov (30) kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö «Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1964». Väitekirja näol oli tegemist jätkuga Sõtšovi 2004. aastal raamatuna ilmunud magistritööle, kus ta vaatles Eesti õigeusu piiskopkonna ajalugu Stalini ajal ...