Lehenumber » Väljaanded » 10. detsember 2008 Nr 49

Kunst saab olla vahendiks Jumala tunnetamise teel

Kunstnik Jüri Arraku altaririst Kolga-Jaani kabelis, pildil kunstnik koos õpetaja Ants Toomingaga pühitsemise päeval 19. juunil. Foto: Elmo Riig, Sakala

Räägin lühidalt loomingust ja loovusest, ning arvestades, et viibime praegu Viljandi Jaani kirikus, alustan tõdemusega, et Jumala Looming kirjutatakse suure ja inimese poolt loodu väikese algustähega. Seda ei tohi me kunagi unustada, kui jutt on loomingust. Võidakse küsida: milleks see? Aga selleks, et inimeste loodu ja inimestevahelised lepingud ning seadused võivad tihti muutuda ja osutuda vasturääkivaks ja ...

Macbethi eest tänuks näitlejatele: ihu, hing ja vaim

Gnostitsismis on kolme liiki inimesi: lihalikud, hingelised ja vaimulikud. Lihalikud on need, kes on oma himude orjuses: ahned, õgardid, kadedad, himurad jne. Hingelised on sentimentaalsusse kaldujad, tundlikud igale ärritusele, kergesti neuroosi sattujad. Vaimulikud on väljaspool seda maailma. Nad ei hinda ega süstematiseeri, nad mõistavad kõike, kuid neid endid ei mõista keegi. Liha on kaduv, samuti tema himud, hing on surematu ...

Rohtaiast ja silmapiiridest

Heino Nurk on kirglik rännumees, peab lugu kaugetest ja lähedastest paikadest. Seekord on kaamera silm ta tabanud naaberriigis Lätis läinud aasta suvel. Foto: erakogu

Heino Nurk, Valga koguduse õpetaja, tähistas esmaspäeval 50. sünnipäeva. Eesti Kirik uuris juubilarilt, milline on olnud ühe pühendunud mehe elutee ja kutsumus. Üks Sinu sõpru on Sind võrrelnud puuga, kel juured toitvas maas kinni ja latv püüdlemas kõrgustesse ehk siis inimese maailma märkide järgi on Sinus tugevust ja ideaalide poole pürgimist. Poole oma praegusest elust oled Sa ...

Jõulukingi idee

Tartu ülikooli kirjastusest tuli just müügile professor Tõnu Lehtsaare esseekogumik «Kümme korda ühte jõkke». Tõnu Lehtsaar on hea ja ladusa sõnaga mees nagu psühholoogid ikka. «Ma olen jumalakartlik inimene,» ütleb ta ja see tunnistus lisab tema kirjatöödele lisaväärtuse. Autor on nimetanud esseid enda sissevaateiks erinevatesse eluvaldkondadesse. Enamik ...

Üks eriline püha

Piiblidraama viie tuhande inimese imelisest söötmisest. «Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma jüngritele: «Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne kaupa!» Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma. Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette panna.» Luuka 9:14–16	Foto: Elve Bender

Nigulapäeval, 6. detsembril kogunesid Tallinnas Viimsi kirikus advendiaja Emmause missale vaimupuudega lapsed ja noored ning vaegkuuljad, nende pered ja sõbrad.  Raske oleks leida sõbralikumat (kiriku)hoonet erivajadustega inimestele, kui seda on Viimsi Jakobi kirik. Saabujaid ootas ees hubane ruum ja külalislahke pererahvas. Kuressaarest oli sel ilusal päeval pika tee ette võtnud kogukonna Usk ja Valgus näiteseltskond Virge ...

Täname Jumalat, kes meid siia kutsus

Emeerituste jõulupeol tehakse traditsiooniliselt ka ühispilt. Siin fotol on selle aasta peolised Jaani kiriku altari ette kogunenud. Foto: Tiiu Pikkur

EELK emeerituste jõulupidu peeti teist aastat järjest Tallinna Jaani kirikus. 4. detsembri keskpäevaks kogunes kirikusse kenake hulk inimesi armulauaga palvusele, mille pidas õpetaja Eve Kruus.  pidulauas pidas alguspalve ja tervituskõne peapiiskop Andres Põder, kes rõhutas, et olla Issanda pojad on suur kutsumus. Viimastel aastatel on EELK vaimulikkonnas toimunud suur põlvkonnavahetus. Peapiiskop ...

Fotokonkursi töid

I koht (žürii- ja Interneti-hääletuse võitja): «Oma rist», autor Lea Nõmm.

Esimesel advendipühapäeval autasustas peapiiskop Andres Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus jumalateenistusel fotokonkursi «Uue elu allikale» võitjaid. Žürii otsusel anti välja I ja II koht, kaks eripreemiat ja kaks tunnustust. Fotodega saab tutvuda koduleheküljel www.ristimine.ee. EELK Konsistoorium          

Kalev Uustalu: inimeste suhtumine kultuuripärandisse on muutunud

Oktoobrikuus tähistas muinsuskaitseamet 15. sünnipäeva. Et vaadata Eesti muinsuskaitse ajaloos pisut tagasi, analüüsida tänapäeva ning mõelda tulevikuplaanidele, viis Eesti Kirik läbi online-intervjuu muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustaluga. Te asusite muinsuskaitseametit juhtima veidi enam kui kaks aastat tagasi. Millise taseme oli taasiseseisvunud Eestis muinsuskaitse selleks ajaks saavutanud? 1993. a 1. oktoobrist ...

Rasked ajad on ületatavad

 Praegune Eesti Kiriku pere: seisavad (vasakult) Sirli Lember, Rita Puidet, Marju Abras, Merje Talvik, Sirje Kasemaa, Salme Uustare, Juune Holvandus; istuvad Hannes Heinsar, Sirje Semm ja Kaido Soom. Pildilt puudub Tallinnas töötav Tiiu Pikkur. Foto: Hannes Heinsar

Eesti Kiriku väljaandmisel on läbi aastate puudu olnud rahast ja tellijatest. Eesti Kirik ilmus II maailmasõjani kord nädalas neljapäeviti ja lehe tiraaž oli 2000–3000 eksemplari. Ka tol ajal maadles lehe toimetus majandusraskuste ja lehe tellijate vähese juurdekasvuga. Veel 1940. aasta 8. augustil, vaevalt kaks nädalat enne viimase numbri ilmumist, annab toimetus teada, et eelmisel päeval oli konsistooriumi koosolekul ...

Valik 25 lausest kiriku kohta

On aasta 1928. Eesti Kiriku peatoimetaja H. B. Rahamägi trükib 21. juuni lehes ära sõbra ja ametivenna praost Nathan Aunverdti (1889–1927, noorelt lahkunud Vastseliina koguduse õpetaja ja Petseri koguduse rajaja – toim.) järelejäänud paberite hulgast tõlke «25 lauset kirikust». • Kui juba kirik peab Jumala tahtmise põhjal maa peal olema, siis ei ole ta mitte inimeste poolt nende ...

Hugo Bernhard Rahamägi ja ajaleht Eesti Kirik

Rahamägi oli 1923. a lehe ilmumise ajal Tartus teoloogiaprofessor ja ülikooli koguduse õpetaja. Repro

Vaadates tagasi ajalehe Eesti Kirik sünniloole, tuleb kindlasti meenutada ka selle väljaande asutajat ja esimest peatoimetajat Hugo Bernhard Rahamäge (1886–1941). Jaanuaris 1920 kolis 33aastane Rahamägi Kaarmalt Tartusse. Temast sai süstemaatilise teoloogia õppejõud ning ülikooli koguduse õpetaja. Kuid selleks ajaks oli ta pidanud juba praostiametit Saaremaal ning olnud mitme koguduse õpetaja. Mandril ...

Miks elu veereb allamäge?

Viimasel ajal on tihti mu mõtteaineks saanud räsitud maailmapilt me ümber. Inimesed on pingul kui laskevalmis vibud. Üks pisike lause kellegi suust, mis ei pruugi meele järele olla või mida võidi vääriti mõista, ja juba nooled lendavad. Maad on võtnud nii vaimne kui füüsiline terror, laim, üksteisele ärategemine, kadedus, salatsemine, sallimatus, koolikius, peksmised, silmakirjalikkus, ...

Juhi seal, kus sa oled!

Sellise motoga toimus novembri keskel Eestis esimest korda «Global Leadership Summit» (GLS) juhtimiskonverents. Sündmust reklaamiti sõnadega: üks üritus, 250 linna ja 50 riiki. Kahepäevane konverents põhineb varem salvestatud videoloengutel, mida näidatakse mitmel pool maailmas – hea näide uue tehnoloogia ja mõtlemisviisi juurutamisest. Kohalik kogudus – maailma lootus Konverentsil korrati tihti ...

Õnne leidmisest ja hoidmisest

Mis üldse on õnn? Usun, et sellele küsimusele oskavad vastata vaid õnnelikud inimesed või need, kes on end vähemalt kordki õnnelikuna tundnud. Õnn on subjektiivne kogemus. Õnnelikud on need, kes tunnevad, et nad on õnnelikud, nagu näiteks Vana Testamendi laulik, kui ta ütleb, et õnn on Jumalale ligi olemises. Kui laulikult võtta osadus Jumalaga, poleks ta enam õnnelik. Enese ...

Tunnustus läbi tänukirja

3. detsembril andis peapiiskop Andres Põder välja kaks EELK tänukirja. Esimene neist anti Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuvalitsusele Kallivere kiriku küünlajala hoidmise, konserveerimise ja EELK-le tagastamise eest. Ingerlaste Kallivere kirik on üks viieteistkümnest Narva ja Ivangorodi kirikust, mis sõjas hävis. Sõjapõgenikega 1944. aastal Soome «reisinud» küünlajala tagastab 13. ...