Kümme aastat Eestis elanud perekond Tuovinen Soomest pole kaotanud sidet siinsete sõpradega.Soome Rahvamisjoni misjonäripaar Anne ja Mika Tuovinen tulid Eestisse noorte- ja kogudusetööle 1995. aastal. 1996 ordineeriti Mika EELK diakoniks. Anne ja Mika tööpaigaks sai algul Põltsamaa, hiljem Tartu Pauluse kogudus. Koos vanematega sirgusid Eestis tütred Sallamari ja Sarianna. Oktoobris 2005 kaitses Mika Soomes ...
8. jaanuarini on Tallinnas Rüütelkonna hoones Toompeal avatud Eesti kristliku kunsti näitus.22. detsembril üles seatud näitust on toetanud Eesti Kirikute Nõukogu. Näitusel on väljapanekuid erinevatest Eesti kirikutest-konfessioonidest ning esindatud on erinevad Eesti nurgad. «Töid on näiteks Pühtitsa kloostrist ja Saaremaalt saatis Ain Vares oma maale,» ütles näituse korraldaja Armen Andranikjan, ...
Tänavu peeti esimest korda Tallinna garnisoni jõulujumalateenistust. See toimus toomapäeval, 21. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus. kaitseväe vanemkaplan Gustav Kutsar garnisoni jõulujumalateenistusel Rootsi-Mihkli kirikus. Jõuluteenistuse viisid läbi kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere, vanemkaplan leitnant Gustav Kutsar, sidepataljoni kaplan nooremleitnant Ott Aro, jutluse pidas tagapataljoni kaplan leitnant Merike Kütt. Orelil ...
Eesti Kristlik Televisioon üllatas enne jõule kõiki meeldiva kingitusega – 19. detsembril esilinastus dokumentaalfilm «Teekond tundmatusse» tänapäeva eesti misjonäridest.Peeter Võsu (vasakult), Erle Iher ja Ain Lepp filmi esilinastusel. Filmi autor ja re˛issöör on Erle Iher, operaator Ain Lepp. Esilinastusel Tallinnas kinos Sõprus olid filmi loojad, peaprodutsent, Eesti Kristliku Televisiooni direktor ...
Juba kolmandat korda peeti Tartu Ülikooli teaduse ja religiooni kolleegiumi eestvõttel ja Eesti Kirikute Nõukogu toetusel esseevõistlust gümnasistidele ja põhikooli vanemate klasside õpilastele. Üldteemaks on traditsiooniliselt religiooni ja teaduse vahelised seosed, kuid konkreetseteks teemadeks olid tänavu võetud tuntud inimeste tsitaadid. Osa võttis ligi kolmkümmend õpilast ...
Dolina MacCuishLuther ja tema Kati. Lutheri naise mõju tema vaimulikuametile.Kahtlemata teab iga lehelugeja midagi Martin Lutherist, paljud koguni põnevaid seiku tema elust, tööst ja usuvõitlustest. Ehk on nüüdse aja märk see, et raamatu autor on näinud Katarina von Bora isikus seda olulist jõudu, mis aitas saada ja lasi olla usuisal see, kellena me teda täna tunneme. Väikeseformaadiline raamat annab ...
13. detsembril võttis Riigikogu vastu 2007. aasta riigieelarve seaduse. 2007. aasta riigieelarve tulude maht on 75,91 miljardit ja kulude maht 74,78 miljardit krooni. Kirikutele ja usuorganisatsioonidele on jagatud raha kultuuri- ja siseministeeriumi kaudu.Kultuuriministeeriumi eelarvest saavad toetust Rapla Maarja Magdaleena kirik (5 miljonit) ja Kuressaare Laurentsiuse kirik (100 000 krooni oreli remondiks). SA Tartu Jaani Kirikule on määratud 4 miljonit ...
Kui räägitakse valgusest, on sellel kõnel kuulajatele erinev mõju. Eriti just pimedatele. Kuidas nemad valgusest kõnelemist kogevad, ei oska ma öelda. Aga ka nägemine kui niisugune on relatiivsem, kui esmapilgul paistab. Meist igaühe nägemine on eri kombel osaline, partikulaarne. Me näeme ühtesid asju paremini, teisi kehvemini ja me ei saa ise omal jõul midagi teada neist asjust, mida me üldse ei ...
Misjoni-failidEELK Misjonikeskuse sõbraleht nr 9 (10.12.2006).Aasta viimases Misjonikeskuse sõbralehes jagab vaimulikku sõna Nõva koguduse õpetaja Kaisa Kirikal, 300 aastat tagasi Kagu-Indias tegutsenud pietist Bartholomäus Ziegenbalgist kirjutab Annika Kilgi ja diasporaatööst Petseris jutlustaja Elmet Vaaks.Väljaande toimetaja Piret Riim on Misjonikoori juhi Maarja Vardja vahendusel meenutanud koori suvist reisi ...
TallinnViimsi Püha Jaakobi kiriku ehitus ei ole veel lõppenud, ehkki seal toimuvad jumalateenistused ja kontserdid. Viimsi kiriku sihtasutuse nõukogu liikme Vello Vallaste sõnul on praegu viimne võimalus investeerida kordumatusse üritusse – küllap kulub jälle aastakümneid, kuni järgmine luterlik kirik püstitatakse ja mereohvrite mälestuskirikut ei tehta arvatavasti enam kunagi. , ehkki seal ...
Pean oluliseks suurendada riiklikke vahendeid kirikute renoveerimiseks igas Eestimaa nurgas. On ilus kirjutamata seadus, et jõulurahu ajal ei koormata inimesi ülearuste rahajuttudega. Sest raha ja rahu on teineteisele sama sarnased kui jää ja tuli: üks lööb tunded leegitsema ja on oma jõuga võimeline muutma kehtetuks ka vanad kõnekäänud, olgu selleks kas või «Veri on paksem kui ...
Jaanuar 1927Nii nagu 2007. aasta saabumisel, mõeldi ka 1927. aastal, milline see tulla võiks. August Topman oli just harmoniseerinud M. Metzeri laulu, mille sõnadest õhkus tulevikulootust: «Ta tuleb! Jah, tuleb see päev, millest paistab ju hommikupilvedel valguse loit.» Samas võis aga tõdeda, et «Jumala sõna ei ela enam mitte rahva seas». 127 leerilapse seas läbi viidud küsitlus ...
Matthias Grünewald kujutab Isenheimi altaril Ristija Johannest pika nimetissõrmega, mis osutab ristile löödud Jeesuse suunas ning mille juurde on maalitud tekst «Vaata, see on Jumala Tall, kes maailma patud ära kannab». Ristija Johannes tundis Jeesuses ära Jumala Poja ja tema liig pikana kujutatud nimetissõrm tahaks otsekui tungivalt osutada: «Vaadake ometi, just Tema lepitab teid Jumalaga ja võtab teie ...
Võõrsõnade leksikoni järgi on paradiis (otseses tõlkes ‘aed’, ‘park’) paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik.Piiblist loeme: «Ja Jehoova istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. Ja Jehoova Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest oli hea ...
Mitmel rindel oma rahva hüvanguks töötanud kirikuõpetaja Jakob Hurda (fotol) süda seiskus sada aastat tagasi Sankt-Peterburgis, aatemees maeti Tartu Maarja kalmistule. Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö, oli elavaks eeskujuks sellele ideele. ...