Lehenumber » Väljaanded » 23. august 2006 Nr 34

Retk ruumis ja ajas läbi Eesti

Suvine teeliste kiriku valve on meil alati lõppenud preemiareisiga teistesse kirikutesse. Tänavu kavandasid õpetaja Tõnu Linnasmäe ja Aegviidu koguduse jutlustaja Vello Kuusk reisi Lõuna-Eestisse. Eesti on siiski palju suurem, kui oli väikese printsi planeet. Nii et vaevalt meil kellelgi õnnestub teda täielikult läbi käia ja tundma õppida. Kiriku kalendrit appi võttes tegin ...

Kolmesaja aasta tagune kroonika sai raamatuks

Muinsuskaitseameti toel on ilmunud raamat «Jõelähtme kirik ja kogudus 18. sajandi esimesel poolel. Pastor Heinrich Christopher Wrede ja tema ametijärglaste kroonikamärkmed». Teose on transkribeerinud, tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala. Tegemist on omanäolise kirjandusteosega, millest põnevat lugemist leiavad paljud ajaloo- ja keelehuvilised. Väljendab hoiakuid Pastor Heinrich Christopher ...

RAAMATULETILT

Rob Parsons. 60 minutit ema. Tõlkinud Tiiu Käär, toimetanud Piret Veigel. Kirjastus Luus, Tallinn 2006. Autor läheneb emaduse temaatikale hingehoidlikust aspektist. Isiklikest kohtumistest ja kirjavahetusest laekunud ainest analüüsides ning kommenteerides pakub ta tuge kõikidele emadele, kes kardavad, et ei ole täiuslikud. Olulisemate allikatena kasutab autor oma ema ja abikaasat.     ...

Kooskõlas liturgiliste uuendustega

Piiskopliku nõukogu koosolekul 15. augustil arutati uue perikoobisüsteemi kasutuselevõttu. Liturgilise komisjoni esindaja Peeter Paenurm tutvustas kahte alternatiivi: oikumeenilist perikoobisüsteemi (aluseks The Revised Common Lectionary) ja Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus kehtivat Evankeliumikirjal rajanev perikoobisüsteem. Otsustati võtta kasutusele uus perikoobisüsteem, mis oleks kooskõlas liturgilise ...

Pühendatud laste- ja noortetööle

Värske Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ajakirik Kristlik Kasvatus 2/2006, mille väljaandmist toetab Eesti Kirikute Nõukogu, arutleb, millega peaks arvestama, et lastel ja noortel oleks koht kirikutöös.  Juhtkirjas väidab Lii Lilleoja, et nüüdisaegset Eesti kristlikku laste- ja noortetööd iseloomustab  kasvutendents, ideede paljusus ning oikumeenilisus. Mag Kaido Soom arutleb ...

Sõnum tõelistele meestele

Eelmisel esmaspäeval  ilmusid Tallinna tänavatele plakatid kirjaga «Bordellis käimine on sama hea kui jahipidamine loomaaias», mis alustavad Eestis suuremat kampaaniat inimkaubanduse  ja seksiostu vastu. Kampaania organiseerijaks on Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), kel praegu käsil mitu samateemalist projekti. Käimasolevgi hõlmab peale Eesti veel ühtteist Euroopa riiki. Kui plakati esimene ...

Kristlike meditsiinitudengite laager

Augusti alguses kogunesid Baltimaade ning Norra kristlastest meditsiinitudengid Pärnumaale Marksa puhkekeskusesse suvelaagrisse. Laagri teema «Step by step» (Samm-sammult) tuletas meelde, et nagu arstikutsetki omandatakse kildhaaval teadmisi ja oskusi kogudes, kasvame kristlastena iga päev. Nädalapikkune koosolemine naabermaade tudengitega oli 50 laagrilisele nii sammuks lähemale Jumalale kui ka ettevalmistuseks tulevaseks ...

Misjon Pirita kloostris

kloostri ees suveseminarist osavõtjad koos kloostri elanikega.

14.–16. augustini toimus Tallinna Pirita kloostri külalistemajas Misjonikeskuse suveseminar, mida aitas korraldada USA St. Louisi Concordia Seminar. Lektoriks oli professor dr Robert Kolb abikaasa Pauline’iga. kloostri ees suveseminarist osavõtjad koos kloostri elanikega. Traditsiooniliselt 30 osavõtjale mõeldud üritusele kogunesid misjonisekretärid, piibliringide juhid, vaimulikud ja teised koguduse ...

Usk ja konflikt keskajast 11. septembrini

1. Mis osa on religioonil riikidevahelistes suhetes? Läänemaailma ajaloos võib eristada kolme etappi – alates 4. sajandist kuni Vestfaali rahuni (1648) oli valdavaks keskaja mudel, mille kohaselt võib üldistatult öelda, et «poliitika oli allutatud religioonile»; 1648 kuni 1991, ehk Vestfaali rahust kuni Külma Sõja lõpuni, korraldasid maailma poliitikat maised riigid ning «religioon ...

Seadus või Kristus?

Renee Alberi

Ühes hooldekodus lamab voodis saja-aastane memmeke, kes aastaid tagasi puusaluu puruks kukkus. Nii palju, kui mina teda tundma olen õppinud, on ta ääretult kannatlik, sõbralik, sügavalt usklik inimene, kes sõna otseses mõttes  ei tee kärbselegi liiga. Kord armulauale eelnenud pihi ajal täitusid tema silmad pisaratega. Kui küsisin, kas tal on midagi väga südame peal, vastas ta: ...

Rõõm osadusest

Pärnu Eliisabeti koguduses oli  20. augustil kuldleeripüha. Leerilapsi kogunes kirikusse 58. Õpetaja Albert Roosvaldi käest said 1956. aastal leeriõnnistuse 138 leerilast, neist 29 olid kohal ka 50 aastat hiljem pühapäevasel kuldleeripühal. (Albert Roosvaldist loe lähemalt 6. lk – toim.) Ülejäänud leerilapsed pärinesid aastatest 1941, 1944, 1946, 1951 ja 1953. Pidulikul ...

Albert Roosvalt – rõõmusõnumi jagaja

Albert Roosvalt (16.2.1903–3.2.1963)

Läheme mälestuste vallas möödunud aegadesse. Albert Roosvalt oli Kristuse sõber, sest ta tegi seda sama, mida tegi Kristus: jagas rõõmusõnumit kogu maailmale. Albert Roosvalt (16.2.1903–3.2.1963) Albert Roosvalt sündis 3. veebruaril (uue kalendri järgi 16. veebruaril) 1903. aastal Tudulinna vallas põllumehe pojana. Ta on hiljem meenutanud, et kasvas maade ja metsade keskel. Kui tuli aeg kodunt ...

* * *

Olnut, olevat tulevaga Seob aja sõlmede-aasade jada  Seletust sellest ei saa Ei suuda astuda üksinda jala Vanast uude toob jadade jaga Palve kõigi ja kõige eest Mu ees ning sees, me kõigi taga. Enri Pahapill

Hoogne laulupäev Ansekülas

13. augustil pärastlõunal kõlasid – juba kuuendat korda – Anseküla tuletorni all endisel kirikuasemel kellalöögid, et tähistada laulupäeva algust. Kahjuks ei soosinud ilmataat sel aastal laulurahva ettevõtmist, jagades ohtralt vihma. Hoolimata halvast ilmast kõlas ühislaul, millele järgnesid kollektiivide etteasted. Esinesid Kihelkonna naiskoor Ülle Reinsoo juhtimisel, ...

Hans Rebase mälestuskivi õnnistamistalitus

Laupäeval, 19. augustil õnnistasid õpetaja Kristel Engman ja preester Vello Salo kunagise välisministri Hans Rebase mälestuskivi tema sünnikohas Ärma talus Viljandimaal. Oma vanaonu mälestuskivi avamisel ütles Euroopa parlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves, et kuna kitsaste kalmistuolude tõttu ei ole Hans Rebase viimsel puhkepaigal Rootsis enam tema hauaplaati, siis tekkis mõte tähistada ...