Lehenumber » Väljaanded » 16. august 2006 Nr 33

Martin Lutheri Ühingu teesid vaimulikust ametist

1) Martin Lutheri Ühing (edaspidi) MLÜ koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit. 2) Me mõistame kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimulikku ühendust, kes on ristitud ja usuvad ...

Hinnanud vaimsuse noorust

Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.

30. juulil möödus 100 aastat õpetaja Konstantin Küti sünnist. Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll. Napilt on andmeid, mis puudutavad seda, esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja meenutame teda tänutundes. Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai Haapsalu ...

UUES AMETIS

Arvet Ollino

2. juulil ordineeriti Saarde kirikus diakoniks Tartu Teoloogia Akadeemia tudeng Arvet Ollino, kes on määratud teenima Pärnu praostkonna vikaardiakonina. Arvet OllinoArvet Ollino on sündinud 10. jaanuaril 1971. aastal. Koolitee algas Surju 8klassilises koolis, pärast põhikooli asus noormees õppima Pärnu 2. keskkoolis matemaatika ja füüsika kallakuga klassis. Haridustee jätkus Tartus ...

Andnud au Isale, Pojale ja eesti rahvale

Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus.

Detsembris 325 aastat tagasi suri Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu. Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus. Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...

Iisrael – Jumala tõotuste maa!?

Rene Alberi

Js 62:6–12 Iisrael on küll pindalalt vaid natukene suurem kui pool Eestit, ometi on selle maalapikese pärast olnud lõpmata palju vaidlusi ja sõdu – nii ka täna. Araablaste äärmusrühmitused Hezbollah’iga eesotsas ei taha leppida juudiriigi olemasoluga Iisraelis, vaid peavad seda maad endale kuuluvaks. Juudid mõistagi räägivad teist juttu. Kui hiljuti Ameerika president George W. Bushilt selle ...

Viisteist aastat Eesti Vabariigi taastamises

Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi liige. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimees.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine on vaieldamatult meie ajaloo suurim ime.  Eesti riik oli 1980. aastail Euroopa silmis jäädavalt kadunud Nõukogude Liidu haardesse. Eestis endas ei pidanud 20 aastat tagasi enamus okupatsiooni-eelse iseseisvuse taastamist üldse reaalseks.  Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi liige. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee ...

Rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha

15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...

* * *

Issandal on oma teed Issandal on oma teed Sipelgas teeb enda raja Sipelgas teeb enda raja Mina aga käin ja vaatan Mina aga käin ja vaatan Otsin, ootan – palveil kaja. Enri Pahapill

Leer – koguduse nurgakivi

Harju-Madise suvisel leeripühal: õpetaja Joel Siim, leerilapsed Mari-Liis Pillerpau, Kristen Dorbek, Teelika Šutov, Aet-Rut Laht ja koguduse praktikant Merle Prass-Siim.

Suvi ei ole ainult puhkuse aeg, vaid pakub mitmes koguduses võimalust osaleda leeritundides, et end täieõiguslikuks koguduseliikmeks ette valmistada. Harju-Madise suvisel leeripühal: õpetaja Joel Siim, leerilapsed Mari-Liis Pillerpau, Kristen Dorbek, Teelika Šutov, Aet-Rut Laht ja koguduse praktikant Merle Prass-Siim. Praostkonniti on tava erinev, ent enamikus kogudustes leiab vaimulik ka suvekuudel aja ja võimaluse leeritunde ...

Usuteaduse Instituudis midagi täiesti uut

Peagi algaval õppeaastal teeb Usuteaduse Instituut algust diakooniatöö juhtimist käsitleva magistriprogrammiga. Tegemist on esimese sellealase koolitusega Euroopas. Koolituse sihtgrupiks on kõik abistamistegevuse korraldamise ja juhtimisega tegelevad inimesed, sealhulgas koguduste vaimulikud, nõukogu liikmed ja teised koguduse igapäevatöös osalevad inimesed. Õppekava rõhk on sõnal ...

20.aug.

Eestpalves on Inglise kiriku Yorki provintsi Yorki piiskopkond ja piiskopid John Sentamu (peapiiskop), Richard Firth (Hulli piiskop), Robert Ladd (Whitby piiskop), Martin Wallace (Selby piiskop) ning Martyn Jarrett (provintsi piiskoplik visitaator). Täname Jumalat elu eest kirikus ning palvetame piiskopkonna ja tema piiskoppide eest. Samuti on eestpalves Soome Evangeelse Luterliku Kiriku Espoo piiskopkond ja piiskop Mikko Heikka. Palvetame Espoo ...

Saksa noored külas Haapsalus

Rõõmsad Saksa noored Eesti Kiriku toimetuse lävel.

4.–15. augustini oli Lääne praostkonna noortel külas tosinkond eakaaslasi Saksamaalt Schmalkaldeni sõpruspraostkonnast. Rõõmsad Saksa noored Eesti Kiriku toimetuse lävel. Tegemist oli 15–19aastaste kooliõpilastega, kes veetsid siin sõpruspraostkonna koguduste juures töö- ja puhkelaagris suvist koolivaheaega. 12 neidu-noormeest koos kahe Lääne-Nigula koguduse neiu ning sakslasest ...

Viimsis olid kõneks keskkonnaprobleemid

9. augustil tutvus Viimsi vallaga president Arnold Rüütel abikaasa Ingridiga. Neid saatsid Viimsi vallavanem Urmas Arumäe, Harju maavanem Värner Lootsmann jt. Kaunis Viimsi poolsaar Tallinna külje all on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire arengu: seal elab umbes 13 000 üle keskmise hästi toimetulevat inimest. Viimsi kohta võib öelda, et mõneti on tegu ideaalse Eesti mudeliga, ...

Järvakandi Pauluse kirik 10aastane

18. augustil 1996. aastal pühitses peapiiskop Jaan Kiivit Järvakandi alevisse esimese luterliku kiriku. Et 1854. aastal tolleaegse Järvakandi ja Kehtna valla piirile püstitatud Rapla koguduse abikirik (rahva suus kabel) kannab apostel Peetruse järgi Peetri nime, otsustati uuele kirikule anda apostel Pauluse nimi. Soov metsade ja soode keskele jäävasse ning klaasitööstusega tuntuks saanud Järvakandi ...

BIEN-festival ühendab noori idast ja läänest

31. juulist 4. augustini toimus Tallinnas traditsiooniline BIEN-festival (Baltic Intercultural and Ecumenical Network), mille teemaks seekord oli «Mida sa näed?».    Kristlikul üritusel osales ligi sada noort Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Saksamaalt ja Venemaalt. Festivalipäevade programm sisaldas piiblitunde, meditatsioone eri konfessioonidelt, tegutsemist väiksemates rühmades, mängu ja ...