Millised on olnud teie meeldejäävamad suvehetked? Kaido Soom, Tartu praostkonna vikaarõpetaja, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud: Minu kui õppejõu jaoks on suviti hea võimalus kirikus intensiivsemalt töötada. Kuu aega olin Tartu Pauluse koguduses ja nüüd teise kuu olen Kuressaare Laurentiuse koguduses. See kõik paneb vaimulikult kasvama ja arenema. Tore oli see, ...
8. augustil pidas Kunda, Lüganuse ja Viru-Nigula koguduse diakon Heinar Roosimägi Letipea neemel mõrvaohvrite mälestuskivi juures palvuse. 1991 püstitasid Viru-Nigula Muinsuskaitseselts ja AS Rakvere Gaas Letipeale mälestuskivi, Viru-Nigula rahvas võttis sel suvel taas kõneks 30 aastat tagasi toimunud sündmuse ja nii jõuti soovini mälestada taas tol ööl hukkunuid. 8. augustil 1976 ...
Munklus otsib alati lihtsust ja isetust ning toetub Jumalale oma igapäevastes tegevustes tehes kõike Jumala auks ja Tema au avalikuks saamiseks. Tiberiaadi munkade puhul piisas otsa vaatamisest, et tunda nende lihtsust, isetust ja nende keskel viibivat elavat Kristust. Esmakordselt kohtusin tiberiaadi munkadega Tartus paari aasta eest, kui nad tulid loenguid pidama. Pärast loengut istusime pikalt Klara majas, jõime teed, ajasime ...
4. augustil asetati nurgakivi Puurmani vallas Utsalis ehitatavale Kaitseliidu väljaõppekeskusele. Üritusel osalesid keskkonnaminister Villu Reiljan, admiral Tarmo Kõuts, Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Riigikogu liige Mai Treial ja Kaitseliidu pealiku kohusetäitja major Urmas Muld. Mängis Kaitseliidu orkester. Tähelepanuväärne on see, et orkestrit juhatas Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas, kes ...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala diplomand Riina Grencšteini lõputöö saab teoks taasiseseisvuspäeval, 20. augustil Viljandi Pauluse kirikus kell 11. Oodatud on kõik huvilised, kellele südamelähedane kirikumuusikute koolitus ja liturgilise muusika arenguvõimalused. Diplomandi kirjalik töö kannab pealkirja «Missa arenguperspektiiv EELK Viljandi ...
Viljandi Helme koguduse kuldleeripüha peeti 6. augustil. Kirik-palvemajja kogunes paarsada kirikulist ning 23 kuldleerilist, kes käisid leeris 1956. aastal, leeritatavaid oli toona 128. 10.–11. augustil külastasid Helme kogudust sõbrad Norrast Byneseti kogudusest Trondheimi lähedalt. 13-liikmeline koor Lillebergkvartetten andis Taageperas, Helme valla hooldekodus kontserdi. Kahel päeval külastati Helme kihelkonna ...
Ta on väga suur palvetaja ja Piibli lugeja, rohkem selline omaette olija. Tal on mure oma mehe üle, kes olevat kurjade deemonite meelevallas, ja kelle eest ta palvetab. Ta luges 1. Johannese kirja 5:16-18 ja küsis: milline patt on surmaks. Jäin vastuse võlgu. Kas dr Toomas Paul selgitaks seda kirjakohta? Kirjast toimetusele Pühakirja mõistmiseks on vaja arvestada mis tahes väite konteksti. Eriti oluline on ...
1) Martin Lutheri Ühing (edaspidi) MLÜ koondab endasse erinevate teoloogiliste vaadetega vaimulikke ning lubab oma ühingu sees teoloogiliste vaadete paljusust. Siiski on ühingu liikmed ühistel seisukohtadel fundamentaalsetes usuküsimustes ning küsimustes, mis puudutavad kirikut ja vaimulikku ametit. 2) Me mõistame kirikut ehk kogudust kui kõigi inimeste vaimulikku ühendust, kes on ristitud ja usuvad ...
30. juulil möödus 100 aastat õpetaja Konstantin Küti sünnist. Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll. Napilt on andmeid, mis puudutavad seda, esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja meenutame teda tänutundes. Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai Haapsalu ...
2. juulil ordineeriti Saarde kirikus diakoniks Tartu Teoloogia Akadeemia tudeng Arvet Ollino, kes on määratud teenima Pärnu praostkonna vikaardiakonina. Arvet OllinoArvet Ollino on sündinud 10. jaanuaril 1971. aastal. Koolitee algas Surju 8klassilises koolis, pärast põhikooli asus noormees õppima Pärnu 2. keskkoolis matemaatika ja füüsika kallakuga klassis. Haridustee jätkus Tartus ...
Detsembris 325 aastat tagasi suri Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu. Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus. Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...
Js 62:6–12 Iisrael on küll pindalalt vaid natukene suurem kui pool Eestit, ometi on selle maalapikese pärast olnud lõpmata palju vaidlusi ja sõdu – nii ka täna. Araablaste äärmusrühmitused Hezbollah’iga eesotsas ei taha leppida juudiriigi olemasoluga Iisraelis, vaid peavad seda maad endale kuuluvaks. Juudid mõistagi räägivad teist juttu. Kui hiljuti Ameerika president George W. Bushilt selle ...
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine on vaieldamatult meie ajaloo suurim ime. Eesti riik oli 1980. aastail Euroopa silmis jäädavalt kadunud Nõukogude Liidu haardesse. Eestis endas ei pidanud 20 aastat tagasi enamus okupatsiooni-eelse iseseisvuse taastamist üldse reaalseks. Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi liige. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee ...
15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...
Issandal on oma teed Issandal on oma teed Sipelgas teeb enda raja Sipelgas teeb enda raja Mina aga käin ja vaatan Mina aga käin ja vaatan Otsin, ootan – palveil kaja. Enri Pahapill