Lehenumber » Väljaanded » 8. veebruar 2006 Nr 6

Korjandus peapiiskop Jaan Kiivit seeniori portreemaali valmistamiseks

27. veebruaril k.a möödub 100 aastat peapiiskop Jaan Kiivit seeniori sünnist. Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Tallinna Jaani koguduse ettepanekul otsustas EELK Konsistoorium algatada korjanduse Jaan Kiiviti portreemaali valmistamiseks.27. veebruaril k.a möödub 100 aastat peapiiskop Jaan Kiivit seeniori sünnist. Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Tallinna Jaani koguduse ettepanekul otsustas EELK Konsistoorium algatada korjanduse Jaan ...

Kaunimad raamatud välja pandud näitusele

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud 2005. aasta 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitus. Võistluses osales 146 raamatut 50 kirjastajalt ning 24 lasteraamatut 16 kirjastajalt. Žürii tööd juhtis Jaan Klõšeiko Eesti Kunstiakadeemiast, lasteraamatute konkursi züriid Piret Niinepuu-Kiik Eesti Kujundusgraafikute Liidust. Võitnud ...

12.02.

Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi peapiiskop Rowan Williams, Doveri piiskopkond ja piiskop Stephen Venner, Maidstone piiskopkond ja piiskop Graham Cray. Palume tänada kirikuelu eest ja palvetada piirkonna ja selle piiskoppide teenimise eest läbi kogu anglikaani kiriku osaduse. Samuti on eestpalves kogu Taani kirik. Võtame eestpalvesse Taani kirikuelu, tema piiskopid ja taani rahva. Eestpalveteemad ja viited ...

Eduard Samuel Linnu mälestused 5.

Juuni algul sõitsin Martnasse. Praost oma perega elas veel kiriklas, kus asus ka kohalik pank. Praost oli panga president ja vanem tütar sekretär, noorem tütar Dora aitas koduses majapidamises. Kirikla oli suur ja ruumikas. Mina sain kolm ruumi ja kantselei, praostile perega jäi 5 ruumi. Olin praosti peres pansionis ... Eduard Lind ja Helgi Rae laulatati 3. septembril 1937. aastal Häädemeeste kirikus. Järgmisel ...

Eesti Kirikust nr 6 saate lugeda veel:

1. lk Piret Riim. 200 aastat kristlikku välismisjonit Eestist Aasta 2006 on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulutanud välismisjoni juubeliaastaks.   2. lk 40 AASTAT VAIMULIKUNA Tiiu Pikkur. Ivar-Jaak  Salumäe alustas teenimist Saaremaal Neljapäeval, 2. veebruari keskpäeval pidas Tallinna Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe küünlapäeva ja Tartu rahu aastapäeva jumalateenistust ...

RASKED KOHAD PIIBLIS II

Kellel on, sellele antakse Kui jüngrid küsivad Jeesuselt, miks ta räägib rahvale mõistujuttudega, millest  nemadki ei saa aru, vastab Jeesus: «Teile on antud taibata taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on» (Mt 13:10–12). Markuse evangeeliumis on lause ...

Kiriku Varahaldus teenib kiriku huve

EELK esimene äriühing OÜ Kiriku Varahaldus saab 11. veebruaril kaheaastaseks. See on liiga lühike aeg, et teha põhjapanevaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi ettevõtte otstarbekusest või perspektiividest, kuid väikese pilgu seljataha võib juba heita. Kasvuraskused Esimesel aastal oli firmas ainult üks palgaline töötegija – juhataja. Õppimist ja enda ...

Metropoliit Kornelius: Oleme ikka sõbralikku koostööd teinud

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) on üks Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikmetest: 17 aastat tagasi Kuremäe kloostris loodud kristlike kirikute ja koguduste ühenduse sünni dokumendil on ka õigeusu kiriku tolleaegse metropoliidi Aleksiuse allkiri. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius oma töökabinetis. Praegu on ...

Soomlaste seminaril räägiti kiriku sümbolitest

Kotimaa talveseminarist osavõtjad Toomkiriku käärkambris. Sõna on peapiiskop Andres põderil.Teisipäeva, 31. jaanuari õhtul kohtusid Soome kirjastuse Kotimaa Tallinnas peetud talveseminarist osavõtjad Toomkiriku käärkambris EELK peapiiskop Andres Põderi ja piiskop Einar Soonega. Kolm päeva kestnud seminari teemaga – sümbolid ja müstika luteri kirikus – oli seotud ka Andres ...

Rõugel oma heategija

Rõuge valda ja kogudust on juba kolmandat aastat rahaliselt toetanud Rõuge mõisa kunagise omaniku järeltulija Alexander von Samson-Himmelstjerna. Ka sellel aastal ei jäänud kingitus tulemata. Olulist majanduslikku abi saavad nii Rõuge kogudus, põhikool kui ka kohalik noortekeskus. Esimese annetuse eest remonditud Rõuge kiriku orel, mis vajas kapitaalremonti. Pill valmis 1930. aastal kiriku ...

Suurteoloogi ümmargune juubel

4. veebruaril möödus 100 aastat 20. sajandi ühe tähelepanuväärsema teoloogi ja märtri Dietrich Bonhoefferi sünnist. Dietrich Bonhoeffer leiab, et kristlane peaks õppima elama kristlasena ja rääkima Jumalast ilmalikul viisil. Kirik ei peaks tegelema ainult oma religioossete asjadega, vaid teenima maailma. Ta peab järgima Jeesuse eeskuju, kes oli «inimene teiste jaoks». Vaja on ...

Mis on linnukesel muret?

Teist nädalat Eesti inimeste mureallikaks olnud Harju- ja Läänemaa rannikut puudutanud merereostuse tagajärgede likvideerimisse on kodanikualgatuse korras oma aega ja energiat panustanud ka kirikuinimesed. Ajal, mil võimulolijad selgitavad väidetavalt Eesti kõigi aegade ühe suurema merereostuse tekkepõhjusi ning fikseerivad süüdlasi, katsuvad sajad vabatahtlikud kannatada saanud merelinde elule turgutada. ...

TOIMETUSE POSTIST

Talentidest Rannar Susi (EK 2/2006) jättis küsimuse talendi kohta vastamata. Ma tahan proovida mõne mõttega, kuigi olen eesti keeles algaja. Kui eeldatakse, et talendid on maised anded, näiteks tervis, mõistus ja oskus, siis on isanda karm kohus ühe talendiga sulase üle raskesti mõistetav. Kui aga talendid on taevariigi anded, siis on asi teisiti. Peetrus kirjutab oma 1. kirjas: ...

200 aastat kristlikku välismisjonit Eestist

Aasta 2006 on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulutanud välismisjoni juubeliaastaks. Olemasolevatel andmetel läkitati 200 aastat tagasi, 1806. aastal Inglise kirikumisjoni seltsi kaudu Aafrikasse Sierra Leonesse esimene Eestimaalt pärit välismisjonär Gustav Reinhold Nyländer. 200 aasta jooksul on eesti luterlased välja läkitanud üle 20 misjonäri koostöös peamiselt Saksa ja Soome ...

Kas jumal masinast?

Teatavasti lasti antiikaja draamades, kui olukord oli muutunud niivõrd keerukaks, et seda inimlikult lahendada oli võimatu, ülalt mehhanismidega lavale jumal, kes asjade käigu pööras ja õigluse maksma pani. Teaduse ja usu dialoogis on ühelt poolt küsitud seda, kuivõrd allutatav saab Jumal olla teadusele ja selle eksperimentaalsele uurimismeetodile. Kas selline manipuleeritav Jumal on üldse enam Jumal? Teisalt ...