Lehenumber » Väljaanded » 1. veebruar 2006 Nr 5

TÜ usuteaduskond ja Usuteaduse Instituut arutasid koostöövõimalusi

23. jaanuaril toimus Tartus kohtumine, kus arutati võimalusi arendada Tartu Ülikooli (TÜ) usuteaduskonna ja Usuteaduse Instituudi (UI) vahel koostööd. Kohtumisel osalesid sihtasutuse UI nõukogu liikmed peapiiskop Andres Põder, assessorid Ove Sander ja Joel Luhamets, kantsler Mati Maanas ja UI rektori kt Randar Tasmuth, Tartu Ülikooli poolt rektor Jaak Aaviksoo, usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme, professorid ...

Paavst juhatab lugejad kristluse tuuma juurde

Joseph Ratzinger (paavst Benedictus XVI) Sissejuhatus kristlusesse. Johannes Esto Ühing, märts 2006, ca 340 lk, kõva köide. Tõlkinud Kersti Rist. Joseph Ratzingeri peateost «Sissejuhatus kristlusesse» võib juba praegu nimetada klassikaks. See on kirjutatud vahetult pärast II Vatikani kirikukogu 1968. a, kuid on aktuaalne tänapäevalgi. 2000. a muutmata kordustrüki ...

Jeesus Kristus on igavesti elav

Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Miljonite aastate pärast, kui inimene arvas end olevat küllalt tark, hülgas ta Jumala ning otsustas ise oma tulevikku kujundama hakata. Nii said alguse maailma viimased seitse päeva. Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. Ma olin ...

Ka käesolev sajand on ootamise aeg

Kirjastuselt Logos ilmus väljapaistva evangeelse teoloogi ja kirjaniku dr Heinz Zahrnti (1915–2003) raamat «Jumala ootamise ajal», mõtisklus kirikuajaloost ja selle tähendusest. Heinz Zahrnti raamat mängib teoloogiast teada-tuntud vastuoluga «juba, aga mitte veel». Tavaliselt öeldakse seda jumalariigi kohta, et see on juba tulnud, ehkki mitte veel kirkuses. Raamatu autor läheneb sellesama väljendiga ...

Vaimulike konverentsil mõtestati vaimuliku ametit

Konverentsi esimesel õhtul süüdati misjonäride meenutuseks ja südamete sidumiseks küünlad.  Nende tuli soojendab ka Tanel Otsa, Jaan Tammsalu ja Rene Reinsood.24.–25. jaanuarini Võrus Kubija hotellis toimunud vaimulike konverents kandis pealkirja «Kutsutud ja seatud». Konverentsil, millest võttis osa üle 90 vaimuliku, vahetati mõtteid vaimuliku ameti üle algkristluses, luterluse ...

Henri J. M. Nouwen

«Kadunud poja tagasitulek», kirjastus Logos. Tallinn 2005. 156 lk. Tõlkinud Ann Kitsing. Ootamatu kohtumine Rembrandti maaliga «Kadunud poja tagasitulek» suunas Henri Nouweni pikale vaimulikule rännakule. Raamatus jagab ta oma isiklikke kaasakiskuvaid mõtteid, mis aitasid avastada teed, mille Jumal oli talle määranud. Ammutades inspiratsiooni Rembrandti maalist, mis kujutab liigutavat lugu evangeeliumist, ...

Palve

Issand Jeesus Kristus, kirgastamismäel tegid Sa avalikuks oma jüngritele, et maine ja taevaline ei ole teineteisest nii kaugel, kui meie enamasti arvame. Sa näitasid oma jüngritele, et kaduv sisaldab kadumatut, maine sisaldab taevalist. Sinu kolm lähemat jüngrit kartsid väga. Nad nägid oma silmadega ülestõusmise väge. «Ärge kartke!» olid Sinu sõnad neile kolmele. «Ära ...

Arnold Rüütel USA-s

President Arnold Rüütel viibis viiepäevasel töövisiidil Ameerika Ühendriikide läänerannikul Kalifornia osariigis San Francisco linnas. «Põhimõtteliselt läks visiit väga korda – hoolimata sellest, et päevase visiidi kõrval tuli ööd pühendada Eesti ajakirjandusega suhtlemisele,» kinnitas Eestisse naastes presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun Eesti ...

5.02.

Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Peterboroughi piiskopkond ja tema piiskopid Ian Cundy ning Frank White. Palvetame 5.–6. veebruarini toimuva piiskopkonna pastorite konverentsi, samuti ka piiskopkonna järgmise viisaastaku misjoniprogrammi eduka käivitamise eest. Samuti on eestpalves Iiri Kiriku Dublini provintsi Meathi ja Kildare piiskopkond ja tema piiskop Richard Clarke. Täname Jumalat elu eest Kirikus ja palvetame ...

President Rüütel kohtus kohalike eestlastega

Põhja-Kalifornia eestlaskonnal oli 19. jaanuaril võimalus kohtuda Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütliga, kes viibis San Franciscos ja selle ümbruskonnas visiidil. Koguduse juhatuse esimees Heino Valvur tänas president Arnold Rüütlit kohtumise eest.Olgugi, et peamine põhjus paistis olema kutse Põhja-Kalifornia Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu (World Affairs Council of Northern California) poolt neile ...

Eesti Kirikust nr 5 saate lugeda veel:

2. lk Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel Sirje Semmi küsimustele vastab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens. Rootsi kiriku peapiiskopiks püüdlevad vend ja õde. Allikas: BNS. Jaan Leppik pühitseti preestriks. Allikas: EAÕK pressiteade   3. lk Ilmar Vananurm,Seto Kongressi Vanemate Kogu liige, praegune peavanem. Petserimaa sõnum 1920. aasta 2. veebruaril ...

Jaan Kiivit 100

27. veebruaril on EELK peapiiskop Jaan Kiiviti sen 100. sünniaastapäev. Kiivit teenis aastatel 1933–48 Viru-Jaagupi koguduse vaimulikuna, oli ka Viru praostkonna praost. 1948–58 teenis Tallinna Jaani kogudust, oli Tallinna praost ja piiskopi alaline asetäitja. Peapiiskopiks valiti 1949. aasta oktoobris ja ta oli selles ametis kuni 1967. aastani. Jaan Kiivit suri 3. augustil 1971. Piiskoplik nõukogu otsustas peapiiskopi 100. ...

Olla tõsiseltvõetav partner

President Arnold Rüütli kõne Stanfordi ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses 20. jaanuaril Austatud minister Perry, head koosolijad! Suur tänu võimaluse eest vahetada teiega mõtteid rahvusvahelistest suhetest ja koostööst tänases maailmas. Eesti on suhteliselt noor riik, mille iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sellel oli vaieldamatu seos ka president Wilsoni ...

Kutsutud ja seatud

Mõtlen tänuga möödunud nädalal toimunud vaimulike konverentsile. Vaimulike töö iseloomu tõttu ei ole suuremad omavahelised kokkusaamised võimalikud kuigi sageli, sellepärast on aasta harvad kohtumised erakordsed.  Olla kutsutud ja seatud teenimisülesandesse kirikus on suur eesõigus. Iialgi ei ole küllalt mõtlemisest sellele ülesandele. Sellepärast avaldan südamest ...

Petserimaa sõnum

1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa «Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust». Lepingu järgi kuulus Eestile 1582 km2  Ida-Petserimaast, millest aga 1945. a 1182 km2 Vene haldusalasse hõivati. Piiri järjest lääne poole nihutades on lahutatud etnilised seto alad.Kirjutasin ühes maakonnalehes möödunud aasta jaanuaris:«Eesti Vabariigi Petserimaa rabati Eesti riigilt 60 ...