Lehenumber » Väljaanded » 2. veebruar 2005 Nr 5

Müstiline lõpmatus

Vastuseks küsimusele «Kui teoloogiline on kirik?» Ettekanne Vaimulike Konverentsil Taageperas 25. jaanuaril 2005 Küsimus kiriku teoloogilisuse kohta eeldab, et kirik ei pruugi ilmtingimata olla eriti «teoloogiline». Kirik ilma teoloogiata - nagu on rõhutanud Elmar Salumaa ja mis oli esile toodud ka käesolevat konverentsi reklaamival voldikul - pole kirik, vaid pigem sekt, kus surutakse kõigile peale erisusi tappev ...

Tartu rahuleping kinnitas Eesti iseseisvuse

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 85 aastat tagasi 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. 1924. a. üritas Nõukogude Venemaa Eesti valitsust kukutada, 1940. a aga okupeeris Eesti Vabariigi, mille tagajärgi oleme pidanud ...

Õitses kui tulipunane lilleke

Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Paratamatu olukord Milvi Ernits ...

Tänane kõrghetk: peapiiskop pühitsetakse ametisse

Tänasel küünlapäeval pühitsetakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop Andres Põder.Oma vaimulikuteed Viru-Nigula koguduses alustanud, on Andres Põder viimased viisteist aastat suure Pärnu koguduse eesotsas olnud ja viimastel aastatel ka Pärnu linnavolikogus saadikutööd teinud. Mitmekülgne kogemus nii vaimulikus kui ka poliitilises elus oli üks ...

Küünlapäev – suurte alguste päev

Täna pühitseme Issanda templissetoomist Tema 40. elupäeval 40 päeva pärast Jeesuse sündi läks Maarja templisse kombekohaselt ohverdama. Ei, ta ei viinud sinna küünlaid. Üksnes «paar turteltuvi või kaks tuvipoega» (Luuka 2:24), nagu seadus ette nägi ja vaesemale rahvale kohane. Püha tähistamine sai alguse varastel kristlikel sajanditel. Küünlad tulid ka mängu, kuid alles 11. ...

Meenutusi praost Manivald Heinamist

Kanepi kiriku käärkambri seinal ripub aastakümneid suur foto koguduse noorest õpetajast Manivald Heinamist (1.02.1894–30.05.1969). Möödunud aastal oli tema 35. surma- ja 110. sünniaastapäev. Manivald Heinam sündis Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana. Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas selle hõbeaurahaga ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli ...

Kirik vabaduste ajastul

Suvel Saksamaal hämmastas mind kirikudisko. See ei toimunud küll kirikuruumis, vaid vanas lossis, kuid korraldajaks oli katoliku kirik. Oleks mulle keegi keskkooli aegu seitsmekümnendate keskel öelnud, et kunagi kuulad sa Boney Mi Saksamaal kirikudiskol, oleksin arvanud, et ütleja on segi läinud. Veelgi «vingemat» mängiti sellel diskol (Van Halen'i Jump jne), kuid praegu ei üllata see enam kedagi. Isegi ...

Kirikut tervendab planeerimine

Luterliku kiriku peapiiskopiks valitud Andres Põder on olnud koguduseõpetaja ja praosti kõrval ka poliitik ning õppejõud. Kunagisest revolutsioonilisest noorest pastorist on saanud kainelt mõtlev ja kirikurahva poolt kõrgelt hinnatud karjane. Kas peapiiskopiks valimine on teie elu muutnud? Elu tohutult muutunud ei ole, kuid igal inimesel on muutuste periood ebamäärane, sest tuleb palju õppida ja uusi ülesandeid ...

Mõtteid peapiiskoppide suust

Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust. Kirik ja teoloogia Peapiiskop Jaan Kiivit: Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid ...

Mis Jumal tiip, om iki ää

25.-26. jaanuarini kogunes Eesti luterlik vaimulikkond Taagepera lossi oma aasta mõjukamale kokkutulekule - Vaimulike Konverentsile, seekord teemal «Kirik ja teoloogia». Et Taagepera kogudus eelmisest aastast taas Viljandi praostkonnas on, peeti avajumalateenistus mulgi keeles. Konverentsil pidas ettekande Tartu Ülikooli dekaan dr Riho Altnurme, kes püüdis juba varem esitatud teeside põhjal vastata küsimusele, kui kiriklik on ...

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...

Porvoo eestpalvekalender

Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Bristoli piiskopkond ja selle piiskop Michael Hill, samuti Swindoni piiskop Michael Doe. Palvetame piiskop Mike eest tema esimesel tööaastal sealse piiskopina. Samuti on eestpalves Iiri Kiriku Dublini provintsi Meathi ja Kildare piiskopkond ja selle piiskop Richard Clarke. Palvetame piiskopkonnas kestvate uute teenimisvormide otsingute eest. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab ...