Slava Ukraine

Lehenumber 2. veebruar 2005 Nr 5 Archives - Page 2 of 2 - Eesti Kirik

Teenides mõtte ja teoga

Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: «Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks ...

Piiskopiamet Eesti kirikus

Piiskoplik korraldus on ristikirikule algusest peale omane olnud. Piiskop ei ole ainult kohalik kirikujuht, vaid ka kiriku ühtsuse ja üleilmsuse sümbol. Piiskopkonnad ja territoriaalkirikud 13. sajandi esimesel poolel tekkis Eesti alal 3 piiskopkonda: Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne. Kaks viimast kuulusid Riia kirikuprovintsi, Tallinna piiskop jäi Taanile kuuluva Lundi peapiiskopi alla. Saare-Lääne ja Tartu piiskop olid ühtlasi ...

Palve

Sa kõneled meiega igal pool ja alati Sa räägid meiega päeval ja ööl ilmsi ja unenäos päevatööl ja hingamisajal Sa kõnetad meid läbi armastuse lembuse ja naeru läbi valu ja leinapisarate vaeva ja raevu Sa sosistad meile soojas suvetuules hõikad meid talvises tormimöllus Me ümber on sadu hääli ja helisid tuhandeid toone ja võnkeid Lase meil läbi helide ...

Õitses kui tulipunane lilleke

Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Paratamatu olukord Milvi Ernits ...

Tormist räsitud kirik ja kogudus uues hiilguses

2004. aasta viimasel jumalateenistusel tähistasime 330 aasta möödumist Kõpu esimese pühakoja valmimisest. Alanud aastal tähistame Kõpu puukiriku 225. ja praeguse kivikiriku 180. aastapäeva. 23. jaanuaril peetud tähtsündmusel on seeläbi eriline tähendus alanud aasta jaoks. Olgugi, et hiljutine torm räsis Kõpu kiriku katust, on põhjust olla tänulik tehtud suurte tööde eest. ...

Meenutusi praost Manivald Heinamist

Kanepi kiriku käärkambri seinal ripub aastakümneid suur foto koguduse noorest õpetajast Manivald Heinamist (1.02.1894–30.05.1969). Möödunud aastal oli tema 35. surma- ja 110. sünniaastapäev. Manivald Heinam sündis Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana. Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas selle hõbeaurahaga ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli ...

Kohtumine viie kuu pärast Tartus

Kirikupäeva lähenedes jõuab kätte aeg, kus koguduse rahvas üle Eesti saab hakata kaasa lööma kirikupeo kordaminekule. Lastetöö toimkonnal on idee kaasata ettevalmistustöösse ka lapsi. Lastepäeva korralduskomisjoni liige Lia Kaljuste tegi ettepaneku koostada kirikupäevaks lastejoonistuste piibel. Idee, mis algselt on pärit Saksamaalt, seisneb selles, et kogu Eesti pühapäevakoolid saavad ...

Mõtteid peapiiskoppide suust

Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust. Kirik ja teoloogia Peapiiskop Jaan Kiivit: Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid ...

Suursaadik Karin Jaani hindab olukorda realistlikult

Möödunud nädalal oli mõneks päevaks kodumail Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Moskvas proua Karin Jaani, kes hiljutiste sündmuste valgel andis intervjuu ajalehele Eesti Kirik. Te osalesite 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas peetud seminaril «Sihtturg – Venemaa» ja kõnelesite seal Venemaast kui Eesti partnerist. Milline partner Venemaa meie jaoks praegu on? Venemaa on meie partner kui partner ...

Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...

Kodanikuühiskond kui hästitoimiv riik

Kodanikuühiskond on hästitoimiv riik tänu kõigi võimalustele osaleda otsustusprotsessides – nii võib kokku võtta Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) peamise mõtte. Riigikogu kiitis selle dokumendi heaks 2002. aastal. Kontseptsioon sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Kodanikuühiskonna ...

Konverents muinasjutulises Taagepera lossis

Vaimulike elust ja haridusestKonverentsi teisel päeval tegid lühitutvustuse Saarde teesidest Veiko Vihuri ja Urmas Viilmaa. Teeside autoriks on omaalgatuslik töörühm, kes pidas läinud aasta novembris kahepäevased mõttetalgud Saarde kiriklas. Selle tulemusel vormistati paberile rida mõtteid, et need hiljem peapiiskopile ja konsistooriumile esitada. Teesid koosnevad kolmest blokist: vaimulike ettevalmistus, kaadripoliitika ja ...

Tartu rahuleping kinnitas Eesti iseseisvuse

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 85 aastat tagasi 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. 1924. a. üritas Nõukogude Venemaa Eesti valitsust kukutada, 1940. a aga okupeeris Eesti Vabariigi, mille tagajärgi oleme pidanud ...