Lehenumber » Väljaanded » 26. jaanuar 2005 Nr 4

Rajajooni aasta tegevusplaanidesse

Liikmeskirikute volitatud esindajad võtsid korralisel töökoosolekul 20. jaanuaril vastu Eesti Kirikute Nõukogu 2005. aasta eelarve, mille mahuks on 6,2 miljonit krooni.Eelarves on hõlmatud erinevate töövaldkondade tegevus. Prioriteetsed töövaldkonnad ka 2005. aastal on meedia, haridustöö, religioonisotsioloogilised uuringud ja eluväärtustega tegelev töösuund. Töökoosoleku ...

Õpetajate Konverentsi asemel Vaimulike Konverents

Eile ja täna on koos enam kui sada vaimulikku ja külalist Taagepere lossis, et arutleda teemal «Kirik ja teoloogia» ning tunda rõõmu ühiselt koosveedetud ajast. Kui möödunud aastatel tuldi kokku Õpetajate Konverentsiks, siis tänavu kohtutakse esimest korda Vaimulike Konverentsi nime all. Uus nimi otsustati läinud aasta eelviimasel kirikukogul ning mõtteks oli, et konverentsi nimetuses peaks peegelduma tema sisu ...

Naisena meeste maailmas

Iga aasta jaanuaris kogunev vaimulike konverents toob kokku vähemalt pooled enam kui paarisajast ordineeritud vaimulikust. Meesteväe seas on iga aastaga rohkem naisi, kes leidnud kutsumise ja on pühendunud inimeste teenimisele kirikus.Kahel viimasel aastal on pastoraalseminari lõpetamise järel pühitsetud vaimuliku ametisse 5 mehe kõrval 9 naist. Naine vaimuliku rüüs ei tekita viimasel kümnendil Eestis enam ...

Jõuludest algavalt teelt

Kõik hea, mis sünnib, on väike ja varjus. Kõik tõeliselt hea. Suurel väljakul, suurte keskel on küll mõnus ja uhke olla, aga mitte enamat. Seal nauditakse iseennast olemise suures õigsuses ja vägevuses, ükskõikselt rahul olles muud nägemata. Uus sünnib ääremaal ja ilma maiste vägevate tähelepanuta. Aegade algusest saati nii bakterite, sauruste kui ka inimeste maailmas. Suured suurel ...

Eliisabet tänas Andrest

Kui otsustasime pidada õpetaja Andres Põderi lahkumisjumalateenistuse Pärnu Eliisabeti kirikus 23. jaanuaril, ei tulnud meile pähegi vaadata kirikukalendris selleks pühapäevaks soovitatud pühakirjatekste, millest üks kõneles võidu jooksmisest, teine aga väärituist sulaseist, kellel ei ole õigust nõuda tänu ega tasu, vaid kes peavad tunnistama, et pole teinud rohkem kui üksnes seda, mis oli nende ...

Jumal on meiega

Kristuse kirgastamispühal, 16. jaanuaril valis Emmaste Immanueli kogudus endale uue nõukogu. Saarte praostkonda kuuluv Emmaste on tavaline maakogudus kõigi oma murede ja rõõmudega. Annetajate arv, mis veel viis-kuus aastat tagasi sajani küündis, on tänaseks vähenenud 66ni. Põhjus on siin sama, mis teisteski ääremaa kogudustes - vanad lahkuvad igavikku, noored linna. Tihti segab kirikusse jõudmist kas ...

Õhtu Marje Singi ja Jesper Madseni muusikaga

Marje Singi (1910–1979) looming on viimastel aastatel üsna tihti kõlanud ja mitte ainult kirikutes. Võib-olla on ta isegi üks enamesitatud eesti heliloojaid. Tunneme Marje Sinki eelkõige kui laululoojat, kuigi tema teoste hulgas on ka sonaat ja «Eesti rapsoodia» klaverile, lisaks vähemaid palu klaverile ja viiulile. Andmeid on tema kirjutatud nelja kantaadi kohta, suurimaks helitööks on aga ilmselt 1938. aastal Tallinna ...

Tunnustus viljandlaste sõpradele

Soome luterlikke kogudusi teenindav ühendus Kirkkopalvelut ry andis Tuusula kogudusele tunnustusauhinna Aasta Tegu hea koostöö eest Tuusula vallaga. Vald on üks kiiremini kasvavaid piirkondi Lõuna-Soomes, mis seab nii valla kui ka koguduse ette ülesande aidata uutel elanikel uue kodupiirkonnaga kohaneda ja ühtset kogukonda moodustada. Tuusula kogudus on pikki aastaid oma praostkonna kaudu toetanud sõpruspraostkonda Viljandit. Nende ...

Selle aasta Vaimulike Konverentsi teemaks on “Kirik ja teoloogia”. Miks on teie arvates tarvis sellisel teemal rääkida?

Kaisa Kirikal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppe tudeng. Praegune aeg sunnib kirikut end üha uuesti ja uuesti sõnadega väljendama, leidma iseennast ja mõtestama oma olemust tänapäeval. Nii, nagu aeg muutub meie ümber, nii muutume ka meie aja sees. Seepärast ongi meil vaja eneste jaoks selgeks mõelda kiriku ja teoloogia vahekord: mida see tähendab praegusel ajahetkel kiriku jaoks, mida see tähendab ...

Kündis vaimupõldu Hageris

Esmaspäeval, 24. jaanuaril möödus 100 aastat kunagise Hageri koguduse õpetaja Hellmut Ernst Gerhard Thomsoni sünnist. Kui 13. septembril 1892 pühitseti sisse uus Hageri kirik, oli põhjust rohkemgi rõõmu tunda - ametisse pühitseti Kaarli kogudusest maakirikusse õpetajaks tulnud Constantin Adolf Thomson, kes jäi kogudust teenima 44 aastaks. Selle aasta 27. novembril möödub tema sünnist 140 ...

Tallinna Linnamuuseumis on näha ajaloolist altarikatet

Kes meist poleks kuulnud Tallinna raekoja piltvaipadest? Seoses raekoja juubeliga said need kaunid vaibad erilise tähelepanu osaliseks. Kuid Tallinna Linnamuuseumi kogus on veel üks tähelepanuväärne piltvaip – 16. sajandi keskpaigast pärinev Oleviste kiriku altarikate (antependium). Altarikate on kootud villasest ja kuldbrokaatlõngast linasele lõimele. Kattel on kujutatud kolme stseeni Jeesuse elust: sündi, ...

Saksa kuulus oreliehitaja

2004. aasta lõpul andis Ladegast-kolleegiumi Saksamaal välja raamatu «Ladegast ja tema orelid läbi aegade», mis on pühendatud Friedrich Ladegasti 100. surma-aastapäevale, mida tähistatakse 2005. aastal. Raamatu autor on Ladegast-kolleegiumi president dr Alexander Koschel ja sellega on kaasas CD nii säilinud Friedrich Ladegasti kui ka tema oreliehitajatest poegade orelite lindistused. CD-l kõlab ka Valga Jaani kiriku orel, mis ...

Väike-Maarjas meenutati õpetaja Hiiemetsa

Möödunud kolmapäeval, 19. jaanuaril korraldasid Väike-Maarja raamatukogu ja muuseumi töötajad koosviibimise, kus meenutati õpetaja Johannes Hiiemetsa (1904—1942). 75 aastat tagasi 19. jaanuaril valiti kohaliku gümnaasiumi usu- ja ajalooõpetaja, ülikooli teoloogiateaduskonna lõpetanud Johannes Hiiemets igavikku lahkunud õpetaja Paul Eberhardi kohale kuue kandidaadi seast. Temast sai esimene eestlasest ...

Abi katastroofides kannatanutele

Punase Risti Föderatsioon on Kagu-Aasiat abistanud ligi 60 miljoni euroga alates esimesest päevast pärast õnnetuse toimumist. Punase Risti hinnangul on kriisipiirkonna pikaajaliseks toetuseks vaja 419 miljonit eurot. Föderatsiooni president del Toro on öelnud, et umbes 2 miljonit inimest vajab abi võib-olla kuus kuni kaheksa kuud. Maailma üheks vaesemaks riigiks nimetatud Põhja-Korea on annetanud toetuseks 150 000 dollarit, ...

Teeliste kirikute viies aastaring

Taas on käivitumas Eesti Kirikute Nõukogu projekt «Teeliste kirikud», millega liitunud kirikute arv on igal aastal kasvanud. Projektiga ühineda saab 15. jaanuarist 1. veebruarini (paberankeete võib kirikute keskustesse saata 14. veebruarini).Registreerimise protsessi on muudetud kiiremaks ja lihtsamaks. Sel aastal registreeritakse valdavalt interneti kaudu ning see on eriti mugav neile, kes juba eelmisel aastal projektis osalesid. Uus ...