Tuhkapäeval algab suur paast Paast erineb saleduskuurist selle poolest, et paastumisega kuuluvad kokku usuelu hoidmine ning enda omast loobumine. Paastumise vaimulik sisu kätkeb mõtteid Jeesusest Kristusest ja ettevalmistust tähtsündmuseks: Jeesuse tulekuks (väike paast advendiajal) või Jeesuse ülestõusmiseks (suur paast kannatusajal). Täna, tuhkapäeval algab suur paast, valmistumine ülestõusmispühadeks. ...
Eestpalves on Läti Evangeelne Luterlik Kirik ja peapiiskop Janis Vanags. Täname kiriku elu eest ja palvetame kiriku ja piiskopi eest. Samuti on eestpalves Walesi kiriku St Davidsi piiskopkond ja piiskop Carl Cooper. Palume tarkust ja otsustusvõimet, et võiksime tunnistada rohkem ja efektiivsemalt Jeesusest Kristusest meie kohalikes oludes.
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigi kiusatud nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! (Hb 4:14–16) Oleme kirikuaastaga jõudnud ...
Tänane mõtisklus suunab meie mõtted Jumala poja olemusele – eriti sellele, et tühistada kuradi teod. Kuradi nimi on eestlaste seas päris populaarne. Kui midagi viltu läheb, siis hüüavad vähesed: «Issand, aita», küll aga libiseb huulilt «kurat küll» – selge, kes on süüdi. Kui vaadata piibellikku vaatepunkti heale ja kurjale, siis on selge, et kuradist tuleb kõik halb ja inetu ning ...
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) igakuisel töökoosolekul neljapäeval, 19. veebruaril, kiideti heaks 2003. aasta tegevus ja arutati nõukogu juhtide valimise protseduuri. EKN valib järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks presidendi ning asepresidendid 18. märtsi koosolekul. Alates 1993. aastast on Eesti kirikute koostööorganisatsiooni juhtinud piiskop Einar Soone, kes Tallinna Aleksander Nevski peakirikus toimunud töökoosolekuks ...
Seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga autasustati kaitseväe vanemkaplanit kapten Taavi Laaneperet kaitseväe teenetemärgiga ja kaplan leitnant Ago Lilleorgu kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga. Panuse eest Eesti kaitseväe arengusse said kaitseväe eriteenete risti peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, õpetaja Eenok Haamer ja preester Vello Salo. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis autasud üle ...
EELK Konsistooriumi otsus 3. veebruarist 2004 nr 30 EELK põhikirja § 64 punkti 13 alusel EELK Konsistoorium otsustab: Seoses kaplaniteenistuse 85. aastapäevaga anda Aleksander Einselnile, Tarmo Kõutsile, Tõnis Nõmmikule ja Hain Rebasele EELK Konsistooriumi aukiri. Piiskop Einar Soone Peasekretär Tiit Pädam
Paastuaeg ja paastumine on tänases n-ö sekulaarses maailmas suhteliselt tundmatud mõisted. Kui ehk välja arvata liikumised, mis propageerivad toidust loobumist tervise taastamiseks ning korraldavad paastulaagreid.Tarbimisele rajatud kultuuris on loobumine, mida paast muu hulgas tähendab, mõisteks, mis paljud inimesed õlgu kehitama paneb. Tarbimine ja omamisele õhutamine on eesmärgiks omaette. Ses arusaamas pole kohta ...
Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga annetas president Arnold Rüütel teenetemärgi paljudele eestluse hoidjatele ja Eesti NATOga liitumise toetajatele välismaal. Eesti Kirik tutvustab mõnda neist lähemalt. Valgetähe IV klass Karl Stephen Altau – Eesti NATOga liitumise toetaja ja eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides Sündinud Virginia osariigis 1959. a. Sai bakalaureusekraadi ajakirjanduses Radfordi ülikoolis ...
Eesti rahva elus on sel aastal rida tähtpäevi, mis meie iseolemises olulist osa mänginud. Osa neist on seotud kurbade mälestustega, osa neist paneb aga südame heldusest rõõmustama.Kui eile heiskasime vabariigi 86. aastapäeva puhul lipud, siis esmaspäeval, 23. veebruaril tähistasime president Konstantin Pätsi 130. sünniaastapäeva. Presidendi mälestuseks korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ...
Neli aastat tagasi, Eesti Vabariigi 82. aastapäeva eel ilmus esimene kogumik Eesti rahva elulugusid. Tänaseks on neid kaante vahele jõudnud kolm mahukat raamatut. Läinud aastal ilmunud kogumiku kolmandas osas kõnelevad inimesed oma elust ENSV ajal.Leidsin sealt loo oma kaaslinlanna sulest. Seda lugedes meenusid mulle pildikesed sünnilinnast Võrust. Paljude paikade ja sündmuste kirjelduse puhul tundsin, et siin on osake ka minu ...
Viljandimaa vapimärgi pälvis Halliste kiriku endine õpetaja Kalev Raave ja Pärnumaa vapimärgi ülempreester Ardo (Ardalion) Keskküla ja skulptor Mati Karmin. Kõrgelt on hinnatud Raave panust nii Halliste kiriku taastamisel kui ka kohaliku põhikooli ehitamisel. Selle kiriku taastamine polnud mitte ainult kohaliku tähtsusega ettevõtmine, vaid sümboliseeris uut ärkamisaega kogu Eestis. Raave algatas Halliste ...
Raske on meenutada oma minevikku viina- ja tabletiuimas, mille mõjul tehtud teod avasid mulle vanglate ja vaimuhaiglate uksed, kus ma viibisin parema meelega kui vabaduses ilma abikaasa ja lasteta. Talumatu olukord juhatas mind Temani, kes jääb siis, kui taevas ja maa lõpevad. Minu taevast ja maad ei olnud enam. Oli ainult Tema. Minuga. «Kuule,» ütlesin ma neiule, kellega käimine korduma hakkas, «ma olen kaks korda kinni istunud, ...
Kunst pole kunstis kunsti näha Paljud Eesti kirikud ja pastoraadid on riiklikus kultuurimälestiste registris ja neid nähakse tihti kui kunstiväärtusi. Viljandi Jaani kiriku pastoraat kannab neid väärtusi hoopis teiselaadselt – selles on kodu leidnud nii kujutav-, rahva- kui ka teatrikunst. Pärast Viljandi linnaraamatukogu väljakolimist pastoraadist 2002. aastal hakkas selles tegutsema Kondase keskus, mis sündis Viljandi ...
Pindi koguduse nõukogu arutas eelmise aasta majandustulemusi ja seadis suundi selleks aastaks koguduse uue hingekarjase teoloogiaüliõpilase Mait Mölderi eesistumisel. 2003. aastal oli kogudusele liikmemaksu maksnud 378 inimest kokku 42 060 Eesti krooni, liikme kohta 108,7 krooni. Korjandustest laekus 11 772,6 krooni. Sihtannetusi oli 10 988 krooni ulatuses. Eelarve ületati laekumiste osas 10%. Nõukogu kinnitas koguduse 2003. aasta ...