Lehenumber » Väljaanded » 9. aprill 2003 Nr 14

Lahingus haavamatu pöialpoiss

Ma ei ole koolis tundigi usuõpetust saanud, ma ei ole käinud pühapäevakoolis ja minu leeriaeg ei kestnud pool aastat. Ülikooli lõpetamiseks pidin tegema teadusliku ateismi eksami. Mina olen olnud iseõppija ja kasvaja usus.Usuõpetust ei ole õppinud ka minu lapsed. Noorimal tütrel, kes alustas oma kooliteed kaheksa aastat tagasi kohalikus vallakoolis, on veidi rohkem õnne olnud. Ei ole ka tema ainekavas olnud ...

Neli meest 20 aastat kiriku teenistuses

12. aprillil 1983. aastal said Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus neli noort meest õnnistuse astuda õpetajaametisse.See põlvkond tuli usuteele ajal, mil riik tunnistas Kristuse elavaks Tema järgijate jälitamise ja vaenamise näol – see oli enam-vähem dissidendi tee valimine. Riigiorganite valvsa pilgu all võttis kirik aktiivselt osa muinsuskaitseliikumisest ja hiljem Eesti Komitee tööst.Vabariigi sünd ...

Meie õigus on otsustada

Jh 12:12–19 Juba mõnda aega on Ameerika linnades meelt avaldatud nii sõja kui rahu poolt. Päeval, mil algas sõda Iraagis, oli Valgele Majale Washingtonis täiesti võimatu ligi pääseda. Tänavad olid täis demonstrante ja neid valvavaid politseinikke. Vahel tekib erinevate arvamustega meeleavaldajate vahel tüli ja siis on vaja korravalvureid, kes neid üksteisest tõsisemate kahjude ärahoidmiseks lahutaksid. ...

Viisa igavesse ellu

Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15 Kord, kui Iisraeli rahvas oli kõrberännaku raskustes taganenud usust ja seetõttu endale kaela tõmmanud nuhtluse salvavate mürkmadude näol, tegi Mooses Issanda käsul vaskmao ja pani selle kõrge ridva otsa. Igaüks, kes nüüd pattu kahetsedes tõstis silmad vaskmaole, jäi elama, kuigi teda oli salvanud ...

Vaikse nädala palverännak

17.–18. aprillini korraldatakse Pärnus hotellis Strand Eesti Kirikute Nõukogu, Pärnu muuseumi ja Pärnu maavalitsuse korraldusel konverents «Palverännakud rahvusliku mõtte lätetele». Konverents püüab taas teadvustada eesti rahvale omaseid usulisi, eetilisi ja kultuurilisi väärtusi ja näidata praktilisi vahendeid, kuidas nende kvaliteeti säilitada ja elustada. Konverentsil saavad sõna kõige ...

Kirikud astuvad ühte sammu

27.–31. märtsini käis EELK valitsus visiidil Rootsi kuningriigis.Peapiiskop Karl Gustav Hammari kutsel külastasid Rootsi Kirikut peapiiskop Jaan Kiivit, piiskop Einar Soone, assessorid Arne Hiob, Andres Põder, Tiit Salumäe ja Jaan Tammsalu, konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam ning Usuteaduse Instituudi rektor Allan Kährik.Ei ole sugugi tavaline, et delegatsiooni kuuluvad kõik kohal olevad assessorid, peasekretär ...

Iraagi kristlaste tulevik on ebaselge

Iraagis elab 1,2 miljonit kristlast, kellest enamuse moodustavad nestoriaanlik ja kaldea kirik. Iraagi kristlik traditsioon sai alguse juba esimesel sajandil, kui apostel Toomas ristis assüürlaste kuninga Abgari. Kristlus sai hiljem veelgi olulisemaks, kui näiteks 7. sajandil oli valdavalt kristlik ka Kurdistan; tänaseks on kristlastest kurde alles vaid mõnikümmend tuhat. Assüüria-kaldea kristlased räägivad ...

Jumalariik meie sees 2. osa

Jeesuse jüngritena, kristliku kirikuna, kellele on antud ülesanne olla maa soolaks ja maailma valguseks (Mt 5:13–16), ei saa me olla ühiskonna ja riigi suhtes pealt- ega kõrvalt-, alt- ega ülaltvaatajad. Ja nii me siis küsime nagu Maksim Kammerer «Asustatud saares» või nagu juudid esimesel nelipühapäeval Peetruse jutlust kuulates: «Mida me peame tegema, mehed-vennad?» (Ap 2:37) Käesoleva aasta jaanuaris ...

Kuuldused kohesest kohustuslikust religiooniõpetusest on liialdatud

Religiooniõpetuse viimisest või mitteviimisest kooliprogrammi kohustuslikku ossa on viimasel ajal palju räägitud. 2. aprilli Postimehes kirjutatakse, et kooliõpilaste tunniplaani võib 2005. aasta sügisest lisanduda kohustuslik eetikat ja erinevaid usundeid tutvustav religiooniõpetus. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures asuva religiooniõpetuse ainenõukogu esimehe dr Pille Valgu sõnul võib ...