Lehenumber » Väljaanded » 19. märts 2003 Nr 11

Õpilaste nõutus ja mure

Viimase viie aasta jooksul on mul tudengitega tehtava töö kõrval olnud võimalus õpetada gümnaasiumide lõpuklassides. Üsna mahuka kogutud materjali alusel on kujunenud pilt tänapäeva õpilase suhtumisest religiooni, kirikusse ja religiooniõpetusse. Käsitlesin õpilaste küsimusi ja kommentaare (neid on viie aasta jooksul kogunenud ligikaudu 2000 ühikut) veebruaris toimunud Tartu Teoloogia Akadeemia ...

Paastukuu eitused

Keegi naljahammas on kusagil öelnud, et eituse eitus on jaatus ja paastukuu loobumistega saadud õnnistus eeldab mitmekordset patustamist. Paraku on paastuaegsest loobumisest tänapäeval üleüldse aimu saadud kõverpeegelduse kaudu ning seega kutsunud esile kui mitte halvakspanu, siis vähemalt õlakehituse kindlasti.Tihtilugu ei taha konservatiivsemadki kirikud täna paastukohustusest eriti rääkida, et ...

Vääriline kingitus

Neljapäeva, 13. märtsi õhtupoolikul esitleti Tartu ülikooli kunstimuuseumis pühendusteost «Mille anni sicut dies hesterna...». Kogumik anti välja Vana Testamendi teaduse professori, Uppsala ja Haifa ülikooli audoktori Kalle Kasemaa 60. sünnipäevaks, väljaandjaks Tartu ülikooli usuteaduskond. Pühendusteos koondab eesti-, inglis-, saksa-, rootsi- ja prantsuskeelseid teadusartikleid, esseesid ja ...

Piibel kui orel

Eesti Piibliseltsil, kes taasalustas oma tegevust kaheteistkümne aasta eest, on kombeks pidada iga-aastaseid üldkogusid. See on loomulik, sest Piibel on usu normiks ja mõõdupuuks kõigis kristlikes kirikuis. Ehkki Piibli vastu on löödud karme lahinguid, paistab tema positsioon kõigutamatu, sest paljugi sõltub siin tõlgendusest. On olemas vana põhimõte, mis läheb tagasi kristluse-eelsesse juutlusse ning ...

Jumal vastab tõsisele paastule

Oleme paastuajas. Nii kutsutakse kirikutraditsioonis seitset nädalat enne ülestõusmispühi. Paastuaeg algab tuhkapäevaga ja kestab 40 päeva, arvestamata pühapäevi. Mõeldud on see aeg süüvimaks tavalisest rohkem Jeesuse Kristuse kannatustesse ja mõista nende tähendust enda jaoks. Tänapäevases heaolu ja oma õigusi taotlevas ühiskonnas tundub paastumine kohatu ja tarbetu igandina. Kirikuski ...

Poolikult otsustada pole võimalik

Lk 9:57–62 Jeesus on teel Jeruusalemma poole; galilealastest jüngrid arvavad ikka, et Ta on teel võimu ja kõige sellega kaasneva poole. Sõnum Jeesusest levib ja tekitab kuulujutte. Nagu ikka sellistel puhkudel, tekib Jeesuse ümber inimesi, kes ei tea täpselt, mida nad tahavad, kellel ei ole Jeesuse olemusest ja ülesandest selget ettekujutust, kes on pigem vaimsed seiklejad. Murdelisel ajastul, mil nõukogude võim lagunes ja kokku ...

Adra taga käimisest

Aga Jeesus ütles: «Ükski, kes on pannud käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» Lk 9:62 Minu lapsepõlvemälestustes on pilte 1950ndatest aastatest. Elati veel sellist aega, kui olid kolhoosid ja kodused põllud künti hobusega. Meiegi isa rakendas hobuse adra ette ja läks põllule kündma. Jooksime isa järel ja vaatasime põnevusega, kuidas maakamar pahupidi pöörati. Isa ...

Aastakonverentsile on kutsutud erinevate usundite esindajad

Eesti Usuõpetajate Liit korraldab homme, 20. märtsil Viljandis liidu aastakonverentsi. Konverentsi alustavad üldpedagoogilised ettekanded. Esimese neist, mis räägib religiooniõpetuse uue õppekava alustest, peab äsja doktoritöö kaitsnud Pille Valk. Järgneb pedagoogikateadlane Tiiu Kuurme, kes on südant valutanud peamiselt kooli vaimsuse pärast. Järgnevad kitsamalt ühele usundile pühendatud ...

Piiskoplik nõukogu oli koos

Eile toimus Tallinnas konsistooriumis piiskopliku nõukogu koosolek. Vastavalt väljakuulutatud päevakorrale andis praost Veiko Vihuri ülevaate töö käigust uue EELK põhikirjaga. Praostid tutvustasid praostkonna elu aastal 2002. Majandusassessor Jaan Tammsalu jagas kohalolijatele infot kiriku majanduslikust seisust. Piiskop Einar Soone kõneles vaimuliku ameti eetikast. Nõukogu tutvus Charta Oecumenica'ga, mille tekst on leitav ...