Lehenumber » Väljaanded » 29. mai 2002 Nr 22

Võime imestamiseks

Jostein Gaardeni raamat «Sofie maailm» algab toreda tõdemusega, et inimesed ei oska enam imestada ja kuna nad on selle võime minetanud, siis pole lootust, et nad kunagi hakkavad tundma huvi filosoofia vastu.Ja mitte ainult filosoofia, vaid ka eksistentsiaalsete küsimuste, näiteks nagu kust me tuleme, kas Jumal on olemas, mis oli enne Jumalat jne esitamise vastu. Triviaalne, kas pole? Eriti kristlastele, kes kultuursete inimestena ...

LAULU LUGU – Kord jõuan koju

2. juunil möödub 116 aastat iseseisva Eesti luterliku kiriku teise piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi sünnist. 1936. aastal ilmus ajalehe Eesti Kirik väljaandel mahukas ja pildirikas koguteos armastatud ülemhingekarjase 50. sünnipäeva puhul. Pühendunud töömees See oli kaunis ja südamlik pilt andekast, targast ja oma kutsumusele pühendunud töömehest, kelle elutee läks aina ülesmäge ning ...

Meil on põhjust olla tänulik

Kaks kuud väldanud sinodite aeg EELKs sai otsa 23. mail Võru praostkonna sinodiga, kus seekord oli vastuvõtjaks ja korraldajaks Rõuge kogudus. Enam kui veerandsada sinodisaadikut kogunes hommikul sinodikoosolekule Võru linna külje alla Kubijale. Saadikuid võttis vastu Rõuge koguduse juhatuse esimees Aigar Pindmaa, vastrenoveeritud hotelli omanik. «See on meie perekonna kingitus sinodile,» põhjendas suursugust ...

Väikese riigi suur võimalus

Eestlastel on taas kord põhjust rahuloluks. Laupäeval Saku suurhallis peetud 47. Eurovisiooni lauluvõistluse järel võivad tegijad uhkusega öelda: ära tegime. Kui lauluvõistluse saatejuhtide Annely Peebo ja Marko Matvere e-kalambuuri jätkata, siis võiks öelda, et eestlastel läks Eurovisioonil hiilgavalt: eestlaste naaber (Läti laulja Marie N) võitis esikoha, eestlastest lauljad said teise koha (Malta ...

Kristlane kuulutab seda, mis ta on

Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel on poole oma elutööst teinud aednik-traktoristina. Ta ordineeriti diakoniks aastal 1992 ja kirikuõpetajaks aastal 1998, kuid kirikuelus on ta olnud aktiivne juba pöördumisest saadik – ta on laulnud kirikukooris, täitnud organisti kohustusi ning olnud aktiivne noortetöös.Kuidas kuulutada jumalasõna tänases Eestis? Sõnum peaks olema sama mis kaks tuhat aastat ...

Kuule, Jumala rahvas!

5Ms 6:4–9 «Kuule, Iisrael!» Sellise pöördumisega tahetakse tõmmata Jumala rahva tähelepanu järgnevale sõnumile. Järgnevas on usu sisu nii hästi ja kokkuvõtlikult väljendatud, et sellest on kujunenud juutide usutunnistuse esimene osa. Juudid palvetasid seda iga päev. Selle palvega huulil surid nende märtrid. Kuid see sobib juhtnööriks ka kristlastele, sest juutide Jumal on ka kristlaste Jumal. ...

Suured asjad algavad ja lõpevad pisiasjades

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16 Jeesus sidus tihedalt kokku oma töö ja jüngrite tegevuse. Ta tuli siia maailma, et meile avada Jumala südant. Jüngritele jäi ülesanne Jeesuse tööd jätkata. Nii oleme meiegi täna jätkamas jüngrite tööd. Kes meid kuulda võtab, võtab kuulda ...

Narva on osake Eestist

Narva on perifeeria – sellise pildi on loonud Eesti meedia linnast, kus 31. mai õhtul toimub heategevuskontsert Kuningas Arthuri gala. Kontsert peetakse Narva Aleksandri kiriku varemetes ning saadud tulu läheb kiriku kuplitorni restaureerimiseks. Kontsertpäev algab erirongiga Tallinnast saabunutele Narva suurkirikus kell 12.30, jätkub ettekannetega linna ajaloost ning Eesti Sisearhitektide Liidu korraldatud seminariga. Samas antakse kätte liidu ...

Ajakirjanikud annetasid lennubaasile lipu

Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik õnnistas 15. mail Eesti Ajakirjanike Liidu poolt Ämari lennubaasile annetatud lipu. Samas tähistas lennubaas oma viiendat aastapäeva. Tseremoonial Ämaris osalesid president Arnold Rüütel, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kohaliku omavalitsuse ja Ajakirjanike Liidu esindajad. /---/Tiiu Pikkur

Usuteaduskond pakub magistriõpinguid kaugõppes

Tartu ülikool läheb järgmisest õppeaastast üle uuele õppesüsteemile, mille kohaselt kolmeaastasele bakalaureuseõppele järgneb kaheaastane magistriõpe. Kaks eriala Ülikoolihariduse standardiks saab tulevikus olema magistrikraad. Sellega seoses on selginenud ka usuteaduskonna ja teiste teoloogia kõrgkoolide omavahelised suhted. «Kui varem pidi üliõpilane laskma teises koolis tehtu hinnata, ...