Liturgilise komisjoni poolt 1999. aastal välja antud Jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatu prooviväljaanne 3 sisaldab igaks pühapäevaks ja kirikupühaks palvete ja pühakirja lugemiste kõrval ettepanekuid laulude valikuks. Kolmanda paastuaja pühapäeva päevalaulu üheks soovituseks on Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul nr 271 Veel armuallik keeb, kust igaüks võib juua. Laul on hästi ...
1 Kn 19:1-8Paastuaeg kirikuaastas tõstab oma sõnumiga meie silme ette inimese elu tähtsad hetked. Üks selliseid on pilk endasse. Kes ma olen? Mis on väärt minu tegemised ja askeldused? See, et me seda pilku vältida püüame, on omamoodi loogiline. Kes see tahaks ennast ebakindlana tunda? Vahest soovitatakse lausa: söö kõht kõvasti täis, siis on vähem muresid. Küllap ka paastumine kui selline ...
Ükski, kes on käe pannud adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62 Issand Kristus, Sa oled öelnud: mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina teid. Kas tohin uskuda, et ka minule on kõlanud kord Su kutse: järgne minule? Või olen tõtanud Sinu jälgedesse pelgast uudishimust, kuulsuse- ja võimuihast tiivustatuna? Või olen ehk hoopis tulnud Su juurde kahtlevas, kõhklevas meeles, suutmata ...
Ajakirja Keel ja Kirjandus veebruarinumbris tutvustab teadlane Kristiina Ross kahte enam-vähem täielikku Vana Testamendi tõlkekäsikirja, mis pärinevad 1720ndate aastate keskpaigast. Varaseim tekstis esinev kuupäev on 18. september 1725, mis seisab 1. Moosese raamatu lõpus ja on arvatavasti tõlkija kirjutatud. Ilmselt on käsikirjade toimetamine kestnud 1738. aastani. Teatavasti ilmus esimene eestikeelne Piibel 1739. aastal ja selle ...
Eesti Kirikute Nõukogu korraline koosolek toimus teisipäeval, 19. veebruaril Tallinnas EAÕK kirikupea metropoliit Stefanuse residentsis. Koosolekul räägiti EKNi ja Eesti Televisiooni koostööna eetrisse läinud saatesarja «Ajalik ja ajatu» 14 saatest, milles tutvustati Eesti erinevaid kirikuid, käsitleti konfessioonidevahelisi sarnasusi ja erinevusi ning tutvustati ristiusu ajalugu laiemas plaanis. Räägiti ...
Seekordse palvepäeva keskne sõnum tuleb Vanast Testamendist Abigaili loost. Palvepäeva teema on: «Üles kutsutud lepitusele». Tekstid on ette valmistanud naised Rumeeniast. Rumeenia probleemid on väga sarnased meie omadele. Sealgi ehitatakse kapitalistlikku ühiskonda, mis toob kaasa paljude inimeste tõrjutuse ja vaesuse. Abigaili vaprus Abigail on arukas naine sõjakate, omavahel vaenutsevate meeste vahel. Vapper naine, kes ...
Karmilt kõlasid Origenese 3. sajandil väljaöeldud sõnad extra ecclesia nulla salus est - väljaspool kirikut ei ole õndsust. Kaasaegne inimene, kes on harjunud tänavatõdede relatiivsusega, ei suuda leppida, et üle humanismi võib olla kirik. Kuid konflikti juured ei peitu mitte kiriku suutmatuses mõista kaasaegset inimest, vaid inimese suutmatuses mõista kirikut. Me teadvustame, et on olemas sellised ...
Toimetusse tuli kiri, kus lugeja Viljandimaalt kirjutab: «Olen arusaamatuses pühapäeva pühitsemise käsu täitmise suhtes. Mõned pühitsevad seda laupäeval, teised pühapäeval. Palun püüdke seda küsimust selgitada.» «Sina pead pühapäeva pühitsema!» loeme Martin Lutheri «Väiksest katekismusest» ja teame, et see on kolmas käsk. Tegelikult asi muidugi nii lihtne ...
Pühapäeval tähistasime vabariigi 84. aastapäeva. Pidulikku nädalalõppu jäid presidendi aastapäevakõne ja vastuvõtt Estonia teatrimajas, jumalateenistus Kaarli kirikus ja mujalgi Eestimaa kirikuis, kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul, lipu heiskamine Pika Hermanni torni Narvas ja Tallinnas, mälestushetked Vabadussõja monumentide juures Eesti linnades, teenetemärkide ja aastaauhindade ...
Martin Bauer kirjutab teose «Templirüütlid. Müüt ja tõde» sissejuhatuses: «Vaevalt leidub mõnd muud organisatsiooni, mis sümboliseeriks ühendatud Euroopat paremini kui Templiordu. Templirüütlid olid pärit Euroopa kõigist regioonidest ja liitusid, et täita ühist ülesannet. Tollased üleskutsed ristisõdadeks on tänased Maastrichti lepingud: katse ...