Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Novembris algas advendiaeg

30.11.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Eduard Tennmann (29. VII 1878 Peterburi – 19. XI 1936 Tartu), teoloog ja filosoof, usuteaduse doktor. Arhiiv

November 1936 algas pühapäevaga ja tõi lisaks tavapärastele jumalateenistustele muidki jälgi jätnud ettevõtmisi.

Randvere kirikus esines 1. novembri jumalateenistusel Tallinna Kaarli kiriku koor Alfred Karindi juhatusel ja solist Paula Virgas. Tartu Pauluses oli perekonnaõhtu. Erilist huvi pakkus õp A. Võõbuse kõne kristliku koguduse elust 1.–2. sajandil.
Räpinas oli sel päeval noortepüha, jutlustas õp H. Haamer. Tallinna Püha Vaimu kogudus korraldas Estonia kontserdisaalis kogudusepäeva. Pikema ettekandega esines õp Theodor Tallmeister. Avaldati soovi, et koolides õpetataks koos usuõpetusega ka koraalide laulmist. Praost Jaan Lattik oli 1. novembril Tarvastus, et õnnistada sisse uus õpetajamaja ja õnnitleda õpetaja H. Laasi, kel sai täis 12 aastat teenimist Tarvastus.
Eesti Akadeemiline Helikunsti Selts kutsus Eestisse esinema muusikateadlase ja helilooja dr S. Rosovski, kes pidas 5. novembril konservatooriumi saalis loengu «Piibli muusika», mis käsitles Kristuse-eelset aega. Juudi Akadeemilises Ühingus tutvustas külaline Palestiina kunstielu.

8. ja 15. novembri tähtsündmusi
8.–14. novembrini oli ülemaailmne kristlike noorte palvenädal. Sel puhul oli 8. novembril palve-jumalateenistus Tallinna Kaarlis, kus esines ka Jaani noorte segakoor. Lõpujumalateenistus oli 14. novembril Tallinna Jaanis. Sündmusele pühendatud jumalateenistusi oli paljudes Eesti kirikutes.
Tallinna Püha Vaimu kirikus oli samal ajal koguduse laulu- ja muusikaseltsi 15. aastapäeva kontsert. Esines seltsi koor organist Diekwardi juhatusel ning solistid Helmi Betlem ja M. Saaberg. Orelipuldis oli Paul Pressnikoff, vaimuliku sõna eest hoolitses T. Tallmeister.
8. novembril kõlas muusika ka Tallinna Aleksander Nevski peakirikus, esines suurendatud segakoor ning solistid T. Konopenskaja, N. Migujeva, A. Suursööt, Karl Ots ja Nikolai Suursööt. Esitati vene muusikat. Juhatas M. Suursööt.
Metodistid korraldasid oma pühakojas suurema kontsert-jumalateenistuse. Esinesid Tallinna ja Tartu mees- ja naiskoorid ning solistid. Juhatasid J. Tamverk ja O. Luusmaa. Jumalasõnaga astus üles A. Kuum Tartust.
Valga eesti kogudused austasid 8. novembril hõbepulmapaare. Tänati Jumalat armu ja abi eest, kuulati koorilaulu ja lauldi. Tulevane peapiiskop Edgar Hark aga valiti sel päeval 127 poolthäälega Mustvee õpetajaks. 1908. a sündinud E. Hark oli 1920. aastani elanud Venemaal. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1935, prooviaasta tegi Tormas ja Paides. Mustveesse asus Tudulinna õpetaja kt ametist.
15. novembril oli Tartu Ülikooli kirikus Tartu Naislaulu Seltsi koori kontsert. Solistidena tegid kaasa Paula Neuman ja organist Helene Lambert. Juhatas Johan Tamverk. Tallinna Pauluse kogudus korraldas perekonnaõhtu, kus esines ka noor lootustandev viiuldaja Zelia Anton (Aumere).
Kopli kirikus pühitseti uus kirikukell ja tähistati kiriku 5. aastapäeva. Vaimuliku talituse pidasid piiskop Rahamägi ja õpetaja A. Soomre. Ülevaate koguduseelust andis õpetaja Sauerbrei.
Suurpäev oli 15. november ka Tapa õigeusklikele: metropoliit Aleksander õnnistas pärast suuremat remonti sealse õigeusu kiriku. Tapa kirikukoori juhatajale V. Hasovile, kes selles ametis olnud juba 25 aastat, anti üle Platoni ordu 2. järgu rist.

Meenutati lahkunuid
19. novembril kutsus Jumal enda juurde prof dr Eduard Tennmanni. Sündinud oli ta 27. juulil 1878. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1910, 1931 sai doktorikraadi. Ülikooli õppejõu ameti kõrval jõudis olla ka Jüri (1920–1923) ja Maarja-Magdaleena (1923–1931) koguduse õpetaja. Tema sulest oli ilmunud 33 suuremat tööd.
22. novembril oli surnute mälestamispüha. Eriti kaunid nägid sel päeval välja kalmistud. Kirikutes laulsid koguduste koorid, oma lahkunuid olid tulnud mälestama ka ilmalikud koorid. Tallinna Jaanis korraldas oma 1935/36 lahkunud lauluvendadele mälestusjumalateenistuse Tallinna Meeslaulu Selts. Esineti täies koosseisus, kavas olid päevakohased laulud. Juhatas Gustav Ernesaks, jutlustas seltsi liige praost H. Kubu, soleeris A. Ilves, orelit mängis Hugo Lepnurm.
Kaarlis laulis samal ajal Tallinna Linnateenijate Meeskoor Alfred Karindi juhatusel, Nõmme Rahus Nõmme Meeslaulu Selts. Nigulistes andsid vaimuliku kontserdi vene ühendatud kirikukoorid Aleksander Nevski kirikukoori dirigendi M. Suursöödi juhatusel.
Viljandi Jaanis oli surnute püha puhul vaimulik kontsert. Esinesid kiriku segakoor organist J. Taide juhatusel, keelpillikvartett ning solistid. Kodavere kirikus oli surnutepühal suurem vaimulik kontsert.

Algas advendiaeg
Urvastes oli 23.–29. novembrini äratusnädal, mille jooksul peeti 12 jumalateenistust ümbruskonna kooli- ja rahvamajades. Nii mõnigi, kes vahepeal kristlikust elust lahkunud, pöördus tagasi Jumala poole. Äratusnädala lõppedes oli 30. novembril «vanade leer». Kokku tuli 70 inimese ümber, kellest paljud olid üle 30 aasta vanad.
29. novembril kandis Hugo Lepnurm toomkirikus esmakordselt ette Rudolf Tobiase kõik 11 koraaliprelüüdi. Iga prelüüdi järel esitas toomkiriku koor Cantate Domino vastava koraali. Juhatas Johannes Hiob, kes esines ka selgitava sõnavõtuga.
Kristuse tulemisaeg algas 29. novembril. Tallinna Kaar­lis tähistati seda kontsert-jumalateenistusega. Jutlustas õpetaja H. Hansson, esinesid Rudolf Palm ja Friedrich Murumets, orelipuldis oli Alfred Karindi.
Kuressaare Laurentiuse kogudus tähistas praegusel kujul valminud kiriku 100. aastapäeva. Jumalateenistus oli sakslastele ja eestlastele ühine. Jutlustas praost Mähle, esines koguduse koor Joosep Aaviku juhatusel.
29. novembrist 5. detsembrini oli Tallinna Kaarli kirikus noorte koondise äratusnädal. Nädala mõte oli süvendada koguduses igatsust Päästja järele. Osalesid praost Kapp, Hansson, Lauri Otepäält, Nuudi Pärnust, A. Tammik Valgast, Pöhl Vormsilt, ka tulevane peapiiskop A. Tooming Harju-Jaanist. Rohkesti oli koori- ja instrumentaalmuusikat.

Raamatuaasta trükiseid
Konsistoorium otsustas raamatuaasta jooksul ilmunud vaimulikule kirjandusele määrata ergutusauhinnad. Auhinna said dr Tauli «Jumalariigi õpetus», Bruno Ederbergi «Lahk­usud Eestis» ja «Kalmunurme kirikuõpetaja päevik» ning Hiiemetsa «Augustinus».
Trükist ilmus «Kirikukoor XIV» advendi-, jõulu- ja aastavahetuslauludega. Erilist tähelepanu äratasid Hör­schelmanni klassikalises stiilis laulud. Kogus olid veel vana jõululaul «Nõnda on Jumal ilma armastanud», Rudolf Grivingu «Jõulu öö», Johan Tamvergi «Jõulu rahu», Johannes Jürgensoni «Vana aasta õhtul» ja Johannes Hiobi «Ärka üles, mu hing».
Ilmus Johannes Hiobi «Andante religioso». See oli puhkpilliorkestrile seatud katkend kantaadist «Jesaja kuulutamine».
Kuid novembrikuus juhtus ka üht-teist iseäralikku. Iseäralike usuliste kalduvustega kuressaarlane Mihkel Trey kirjastas vaimuliku sisuga raamatu «Piibel ei ole tõde». Levitamisele see aga ei tulnud, sest politsei jõudis selle konfiskeerida.

Juubelid
8. novembril tähistas Aino Tamm oma 45. lauljategevuse aastapäeva Tallinna Jaanis toimunud vaimuliku kontserdiga. Kava oli klassikaline. A. Tamm oli endiselt oma kandva ja selge häälega stiilne kirikulaulja. Eestis polnud vist ühtegi kirikut, kus ta polnud laulnud.
19. novembril sai 50aastaseks Tallinna Jaani õp Bruno Hasselblatt. Ta oli sündinud 1886 Juuru kirikumõisas pastori pojana. Tartu ülikoolis õppis 1906–1910, teenides ära kuldauraha. Töömeheteed alustas kodukooliõpetajana Kuramaal. Õpetajaametisse õnnistati 1912. a. 1917 sai temast Tallinna Jaani 1. pihtkonna õpetaja. Tema eriline huvi kuulus lastejumalateenistustele ja pühapäevakoolidele.
21. novembril sai 50 Tallinna Peeteli õp R. Bidder. Temagi oli sündinud pastori perekonnas. Laiuselt pärit Bidder õnnistati õpetajaametisse 1915. Alates 1930. aastast tegutses Peetelis. Pööras suurt tähelepanu noortele, olles noorteühingute «Jee­suse sõbrad» ellukutsujaid ja misjoniajakirja «Jeesuse jälgedel» toimetaja.
21. novembril tähistas 70. sünnipäeva orelimeister Tannil Kriisa. Huvi pillide vastu oli tal tärganud juba poisikesepõlves. Esimese oreli oli ehitanud 50 aastat tagasi. Juubeliaastal oli tal valmimas suurem orel Järva-Jaani kirikule.
Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasium tähistas 7. novembril jumalateenistusega ülikooli kirikus oma 30. aastapäeva. Jutlustas õp J. Taul, esines õpilaskoor Evald Laanpere juhatusel, soololauljana astus üles vilistlane A. Juurup, orelit mängis Enn Võrk.
Vabadussõjast osavõtnud Balti pataljoni liikmed aga tähistasid 28. novembril jumalateenistusega Tartu Jaani kirikus oma väeosa asutamise 18. aastapäeva. Kiriku seinal avati 2 tahvlit langenute nimedega.
Mati Märtin

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu.
(Ps 103:2)