Esileht » Uudis » Uudised »

Norra vaimulikud Eestis

28.03.2012 | | Rubriik: Uudised

Viisteist pastorit Norrast – üks metodist, ülejäänud luterlased – külastasid oma Tallinna-visiidil ka EELK kirikuvalitsust. Arho Tuhkru

12.–14. märtsini Eestit külastanud 15 Norra pastorit tutvusid EELK ja teiste Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega.

Visiit sai teoks norralaste endi initsiatiivil, kes soovisid külastada Tallinna ning siinseid kiriklikke institutsioone, mille käekäigule nad tegevust toetades kaasa on elanud.
Huviorbiidis oli möödunud aastal loodud Mustamäe kogudus, mida külalistele tutvustas õpetaja Tiina Klement, ja diakooniahaigla; mõlema kasvamisele on Norra kirik oma õla alla pannud.
Eesti Piibliseltsi ruume, ajalugu ning tegevust tutvustas peasekretär Jaan Bärenson, vastuvõttu EELK konsistooriumis korraldas avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru, nende juhtida jäi ka ekskursioon Tallinna vanalinnas, millega tutvustati kohalikke sakraalseid ning profaanseid arhitektuurilisi vaatamisväärsusi.
Ööbisid külalised Pirita kloostris, kus neile ütles tere tulemast preester Vello Salo.
Arho Tuhkru kinnitusel on Eesti ja Norra luterliku kiriku suhted head. Aastate lõikes on koostööd tehtud eriti diakoonia vallas.
Norra on pakkunud projektide rahastust, aga ka koolitust ja konsultatsiooni. Praegu töötavad EELKs misjonärid Ave ja Magne Mølster, vahetades välja eelkäijad Bård ja Kjersti Norheimi.
Norra kuningriigi ligikaudu viiemiljonilisest elanikkonnast kuulub Norra luterlikku kirikusse umbes 4 miljonit. Praegu on sealne luterlik kirik riigikiriku staatuses, kirikupeaks on kuningas, 1991. aastast Harald V. Kuninglik perekond on kohustatud põhiseaduslikult kuuluma evangeelsesse luterlikku kirikusse.
Suure uuendusena kiitis Norra valitsus tänavu 16. märtsil heaks seadusemuudatuse, mis kaotaks Norras kirikule omistatud riigikiriku staatuse, küll aga püsiks põhiseaduses edasi klausel, et riigi kroonitud pea peab kuuluma Norra luterlikku kirikusse.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)