Noppeid kogudustest

   Järva-Jaani kirikutekstiilid said täiendust
Advendiaja 2. pühapäeval sai Järva-Jaani kogudus näha telgedel kootud uut komplekti kirikutekstiile: altaripõlle, kantsli- ja puldikatet ning stoolat.
Seekordne komplekt oli kirikuaastale kohaselt lillat värvi (fotol) ja autoriks tekstiilikunstnik Aune Taamal, kellel aasta tagasi valmisid siia kirikusse valged ja jaanipäevaks rohelised katted. Lilladele katetele, mida peale advendiaja kasutatakse paastuajal, on mustriks sisse kootud okaskroon, mis sümboliseerib Kristuse kannatusi.
Tekstiilid valmisid tänu LEADER-programmi Järva Arengu Partnerite toetusele, kümneprotsendilise omaosaluse tasus baltisaksa päritolu von Schillingite perekond. (Järva-Jaanis sündis admiral ja geograaf Nikolai von Schilling, Sargvere mõis aga kuulus Georg von Schillingile.) Tegemist ootavad veel musta ja punast värvi altaritekstiilide komplekt.

Kõpu kirikus pühitseti uus altaririst
Koguduse õpetaja Hedi Vilumaa vahendab, et 2. advendil toimunud altariristi (fotol) pühitsemise näol oli tegemist ajaloolise sündmusega, sest selliseid toiminguid ei tehta just sageli.
19. sajandist pärit krutsifiks on Kõpus teadaolevalt kasutusel olnud pikka aega – muinsuskaitse allagi võetud juba 1929.
Ometi tasub vaadata kriitilise pilguga kirikus kasutusel olevat inventari, isegi nii tähtsate asjadeni kui altaril olevad esemed. Kõpu kogudus vahetas põhjaliku kaalumise järel oma risti välja kahel mõjuval põhjusel. Esiteks varjas suur rist täpselt ära altarimaali keskse koha, kus Jeesus õnnistab lapsi. Teiseks ei olnud tumedal taustal olevat musta risti näha. Nüüd on hästi nähtavad mõlemad. Nii maal kui uus kirgas ristimärk jutustavad sõnatult oma lugu ja kinnitavad koguduse usku. Vana ja väärika altariristi jaoks leitakse kirikus aga uus koht.

Valga kirikus on kaunis villavaip
Valgalased ja Vändra firma Valley annetasid kogudusele spetsiaalselt Valga kirikule kavandatud naturaalsest villasest lõngast punase vaiba (fotol), mille on kujundanud vabriku kunstnik Ruth Vassel. Villavaiba, millesse on kootud kiriku kantsli motiivid, pühitses peapiiskop Andres Põder.
Vaip on OÜ Valley omaniku Aadu Juhkentaali sõnul esimene, mis on kootud kirikule ja seejuures arvestatud interjööri elemente. Vaip on kootud kolmeosalisena, kuna see on 20 meetrit pikk ja kaalub umbes sada kilo. «Vaip kõneleb tõepoolest millestki, mis on jumalariigi pärand: headus, armastus, soojus, ilu,» ütles Andres Põder kontsertjumalateenistusel vaipa pühitsedes.

Võru kirikus on püha Katariina kuju
Kolmandal advendipühapäeval avati Võru kirikus puuskulptuur, mis kujutab kiriku nimipühakut Aleksandria Katariinat (fotol). Andres Mäevere kinnitas Eesti Kirikule, et on juba aastaid koguduse õpetajana soovinud pühaku kuju kirikusse. Nüüd sai unistus teoks.
Värvitud viimistlusega puidust skulptuuri autor on Olev Russ, rahastas 1800 euroga Võru linn. «Võru Katariina on välimuselt tüüpiline eestlanna, sinisilmne ja heledate juustega,» kirjeldab õp Mäevere lauluisalinna skulptuuri. Et oleks mõistetav, millise pühakuga on tegemist, on skulptor kasutanud Aleksandria Katariina atribuute, naisel on peas diadeem ja käes raamat ning taustaks ratas.