Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Nooruses kogetu võib kasvatada midagi suurt

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Vahel rõõmustavad mu päevi sugulaste väikesed lapsed, kes minu hoole alla usaldatakse. Uudishimulikud nagu lapsed ikka, huvituvad nad kõigest uuest. Käime siis maailma avastamas. Neil on oma kujutluspilt printsidest ja printsessidest, suurtest lossidest ja tundmatust halvast. Millegi tuttava kaudu õpivad nad tundma ja kogema uusi asju. Nii on selgunud, et suur, kõrge ja eripärane hoone ei olegi loss, vaid hoopis paik, kus inimesed käivad kuulamas ebatavaliselt suurte viledega pilli, mida mängitakse nagu klaverit. Ja et pika musta kuuega mees räägib seal kellestki, keda kutsutakse Jumalaks.
Eks kasvades hakkavad mõisted selginema ja avama oma tähendust. Alus väärtushinnangutele, arusaamadele ja suhtumistele pannakse just lapsepõlves. Hästi sobib siia ütlus «Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea». Kuigi vahel võib lapsepõlves kogetu mõistmiseks kuluda palju aastaid, ei jäta läbielatu meid puudutamata. Laste armsad pildid, mille valmimist juhendas kunstnik Liive Koppel, on näituseks seatud Tartu Maarja kirikusse. Aeg näitab, missuguste mõtete ja püüdlustega nad kümne aasta pärast kevadel täiskasvanute ellu astuvad või missuguseid õpetussõnu jagavad kord oma lastele või lastelastele.
Mõtlen siinkohal ka nelipühal peapiiskopilt EELK aukirja saanud Mustamäe linnaosavanemale Helle Kaldale, kes oma lapse- ja nooruspõlvest eluks kaasa saadud jumalapuudutuse on suunanud uue kiriku ehitusse. Uus kogudus elab ülekantuna praegu läbi noorusaja tulisust, mis loodetavasti leegitseb veel kaua, ja ühendab selle kord elukogenud küpsusega. Nii nagu 131 aastat tagasi pühitsetud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, mis sündis ühest noorusideest ja ehk seiklushimustki ning sai kogu rahvast haaravaks ja ühendavaks sümboliks. Soovin homseks kõigile head Eesti lipu päeva.
Rita Puidet