Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Noortetöö Paldiskis on lähedal ärkamisele

/ Autor: / Rubriik: Portreelood, Uudised / Number:  /

Fotol koos Cruxi poistega. Tagareas paremalt õpetaja Merle Prass-Siim, Eetu Raittila ja Jussi Koivumäki. 	Joel Siim
Käesoleva aasta algusest kevadeni olid Paldiski Nikolai kogudusel abiks noortetööd rajamas Soome Rahvamisjoni läkitatud Eetu Raittila ja Jussi Koivumäki.

Kust tuli mõte tulla Eestisse noortetööd tegema?
Jussi: Sain innustust teadmisest, et perekond Repo on misjonitööl Eestis Hageri koguduses. Mõtlesin, et võiksin neid kuidagi aidata.
Tundsin, et sain kutse misjonitööle Eestisse kaks aastat tagasi. Alguses ei tahtnud plaan õnnestuda, kuid kui läksin õppima Ryttylä rahvamisjoni kooli piibliõppe suunale, sain teada ka rahvusvahelisest suunast.
Rahvusvahelise suuna õppetöö koosseisu kuulub praktikaperiood mõnes rahvamisjoni sihtriigis. Tahtsin minna Eestisse. Kandideerisin õppesuunale ja sain sisse. Noortetöö on minu jaoks kõige omasem, sest olen seda õppinud.
Eetu: Olen umbes neli aastat olnud laotööline, siis õppisin Jussiga ühes koolis ja olin õppereisil Eestis. Reisil tekkis mõte, et võiksin siia mõnikord tagasi tulla. Kui õpingud lõppesid, võttis Jussi minuga mitu korda ühendust ja palus mind endaga Eestisse kaasa. Asi küpses tasahilju, algasid ettevalmistused.
Kuidas te jõudsite Paldiskisse?
Meie juht Maria Repo soovitas meile esialgu töökohaks Ämari küla, kus oleksime teinud tööd poistega. Mõte ei saanud aga teoks. Marial oli kontakt ka Paldiski kogudusega. Sealne õpetaja Merle Prass-Siim kutsus meid noortetööd tegema ja nii alustasimegi.
Üheskoos rajasite teetoa. Kust pärineb selline töömeetod?
Mõtlesime, kuidas oleks kõige parem kohtuda noortega ja rääkida neile head sõnumit Jeesusest. Algul tundus sobiv olevat noortekohviku idee, kuid lõpuks ei osutunud see heaks. Mõtlesime, mida teha noorteõhtul. Juua teed, mängida lauamänge, kuulata muusikat, laulda ja pidada hardushetke. See mõte tundus hea. Pidasime töörühmaga aru ja avastasime, et meie mõtted töövormi osas langesid kokku. Nimetasime selle teetoaks. Siit oli juba hea edasi minna.
Mis on olnud Eestis töötades teie jaoks kõige suurem väljakutse?
Eetu: Esialgu oli keeruline lastega suhelda, leida ühine keel.
Jussi: Mingi hetk tundus, et kord kipub kaduma. Oleks kergem olnud, kui oleksime rohkem eesti keelt osanud. Suur rõõm on olnud sellest, et lapsed on tulnud teeõhtule ja olnud avatud evangeeliumile.
Läinud nädalal korraldasite Soomes oma koolis esitluse Eestis tehtud tööst ja saite positiivse tagasiside osaliseks. Mis oli teie kooli jaoks suurim üllatus? Mida olete üheskoos õppinud Eesti kirikust?
Eetu: Kuigi kiriku töötegijate palk on väike, on nad motiveeritud ja teevad kiriku heaks palju tööd. Kiriku õpetus toetub samuti tugevalt Piiblile. Noortetöö on Eestis veel tagasihoidlik, kuid ärkamine on juba lähedal.
Jussi: Minu arvates on Eesti kirik ja õpetus tervel vaimsel alusel. Eesti kirikus (nagu kogu Eestis) tehakse tööd pisut teistmoodi kui Soomes. See ei ole vast nii põhjalikult planeeritud.
Kas oma kogemusele tuginedes julgustate ka teisi kogudusi sarnast tööd tegema?
Tahame kindlasti julgustada teisi kogudusi alustama tööd laste ja noortega. See on tähtis, sest nemad on koguduse tulevased liikmed. Evangeelium kuulub ka lastele ja noortele.
Küsisid ja vastasid
Eetu Raittila ja Jussi Koivumäki