Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Noorteorkester kirikutuuril

19.08.2020 | | Rubriik: Kultuurielu
VHK orkester esitas Laiuse kirikus Kreegi loomingut. Liina Raudvassar.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester esines autorikontserdiga Cyrillus Kreegi loomingust 12. augustil Laiuse ning 13. augustil Rakvere ja Simuna kirikus.

Vaikne kirikupark sai ühtäkki täis rõõmsat saginat, kui Laiuse pastoraadi esisel peatus kaks mikrobussi, millest väljusid õhtukontserdiks valmistuvad koolinoored koos dirigent Rasmus Puuriga

Et tegemist on suure esinemiskogemusega muusikutega, oli aimata juba enne seda, kui noored oma pillikeeled helisema panid. Vajamata juhiseid ja juhendamist, teadis iga orkestriliige, millist panust temalt õhtuse kontserdi õnnestumiseks oodatakse. 

„Kui laagrit ette valmistasime ja oli selge, et Kreegi kava teeme, uurisin, millised variandid meil kirikute näol siin piirkonnas on,“ vastab Rasmus Puur küsimusele, miks valiti esinemispaigaks Laiuse, Rakvere ja Simuna kirik. Tema sõnul oli väga oluline, kas 26 orkestriliiget mahub altari esisele istuma: „Sageli saab otsustavaks just ruumi mahutavus. Kui kooriga, mis on mobiilsem, on lihtsam, siis orkester nõuab paigutamiseks ruumi.“ 

Laiuse kiriku sobivus sai selgeks, kui ta juulis sõitis siinseid kirikuid läbi ning tutvus pühakodade akustikaga. Samuti sobis see, et Laiusele jõudmiseks kulus laagripaigast Koeru külje all umbes pool tundi.

Küsimusele, mida dikteerib kirik kontserdipaigana, vastab Rasmus Puur, et üsna mitut asja. Kirik loob tema sõnul kindla atmosfääri, millesse sobib kindel muusika. Dirigendina on ta ülimalt valiv repertuaari osas, millega kirikusse minna, sest kaugeltki iga helind pühakotta ei passi. 

Valdavalt eesti muusikat esitava VHK orkestri repertuaaris on päris rohkelt palu, millega kirikusse minna. „Kui esitada näiteks Cyrillus Kreegi, Arvo Pärdi või Pärt Uusbergi muusikat, siis on selge, et kirik on esitamiseks õige, vahest isegi ainuõige koht. See muusika on kirjutatud autorite poolt, kes arvestavad kirikus tekkivat kõla ja üldist sakraalsust,“ selgitab Puur. 

Dirigent ütleb, et laagris on nad mitmel õhtul rääkinud, mis eristab sakraalset muusikat muust: „Kust on pärit vaimulikud rahvalaulud, mis on nende sisu ning mis on Taaveti laulude taust. Kõigest sellest oleme päris palju rääkinud. See on oluline eeldus hea muusika tegemiseks. Samuti avardab see teave noorte silmaringi. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa näed ja see kõik kokku kajastub muusikas, mida teeme. Mida soovime hästi teha. Et muusika puudutaks.“

Liina Raudvassar

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)