Noorteleer seob kirikuga

EELKs leidub veel ka väl­ja­s­­pool suurlinnasid kogu­du­si, kus antakse eraldi leeri­õpe­tust noortele.

Selle aluseks on noortetöö väär­­tustamine ning koguduste­vaheline koostöö. 

Ühine laager

Näiteks korraldavad Järva-Jaani ja Risti kogudus oma noortele leeriõpetuse andmiseks kaks ühist leerilaagrit. Esimene neist peeti 31. juulist 2. augustini Jär­va-Jaani pastoraadis. Õppe­töö toimus laagris Noorte Cre­­­do õppematerjalide jär­gi. Lisaks olid kavas hom­mi­ku- ja õhtupalvu­­sed, jumala­tee­­­nistused ning va­ba aja te­gevused: ujumine, filmi­vaa­ta­mi­ne ja kettagolf. Osa­les kaks noort Järva-Jaani ja üksteist Risti ko­gudusest. Tei­ne leeri­laa­ger on kavas 18.–20. septembrini Risti kogudusemajas.

Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder, kes on ühtlasi kiriku noorsootöö eest vastutav assessor, kinnitab, et just laager on noortele sobiv õppevorm: „Märkasin muutust mõne aasta eest, mil noored ei tulnud enam väljakuulutatud tavapärasesse pühapäevasesse leerikooli. Seevastu uude pa­ku­tud leeriõppesse ehk leeri­laagrisse aga küll.“

Leeri tulevad noored on Melderi sõnul leidnud ki­ri­kus­se tee tänu kristlikule pe­re­konnale, pühapäevakoolis käimisele või sõprade kutsele. 

Side kogudusega 

Nende si­du­mi­sel kogudu­se­ga on olulist rolli mänginud aga Tene Metsma juhitud noorte­töö. „Veel on vä­ga olu­li­ne aspekt uute noor­te­ga tut­vumise võimalus ja oma­ealistega ühises osaduses ole­mine,“ kinnitab Melder ja lisab, et nende koguduse noo­red on aktiivsed JäPe-l ja Põltsamaa talvepäevadel käi­jad.

Risti koguduses noortetööd teinud Linda Sakala kinnitab, et sealgi tulevad leeri eelkõige need, kes on varem noortetöös osalenud. Umbes pooltel neist on vanemad kogudusega seo­tud, ülejäänud on kiriku noor­soo­üritustele tulnud sõprade kut­sel. Et kogemus on olnud meel­div, tulevad nad hiljem ka lee­ri.

Juba leeris käinud noori on Järva-Jaanis püütud ko­gu­dusega siduda, pak­ku­des või­malusi teenida kaa­­sa jumalateenistu­sel, osa­­le­da talgutel ja teha pü­­ha­päevakoolitööd. Ee­lmi­sel aas­tal käis üks ko­gu­du­se noor­­­test Katriin Kents ka misjonipraktikal Prant­sus­maal.

Paljud noored jäävad nii Melderi kui Sakala sõnul siiski paratamatult kogudusest eema­le, sest lähevad õppima ja töö­le mujale. Ent side kristliku õpe­tusega ja suhtlemine teis­te koguduse noortega jääb pü­si­ma. „Aeg on näidanud ka se­da, et kui on pere loomine, siis tullakse abielu sõlmima ko­du­kogudusse ja ka oma lapsi tuuak­se ristimisele,“ kinnitab Mel­der.

Noored nõuavad tähelepanu

Teadaolevalt on spetsiaalselt noo­rtele mõeldud leerirühmi siis­­ki vaid üksikutes suurtes EELK kogudustes. Sel sügisel loo­dab sellega alustada ka Tar­­tu Jaani kogudus. Õpetaja Triin Käpp selgitab, et ta­va­li­selt on nende leerilapsed üle 25aastased, sageli aga veel vanemad: „Kui vahel on sat­tu­nud kampa nooremaid, siis on näha, et nende huvid ja maailmakogemus on piisa­valt erinev, et noorteni pä­riselt ei jõua.“ Seetõttu tuligi mõte katsetada eraldi leerikursusega noortele, mille ülesehitus sõltub tema sõ­nul kohaletulevate noorte va­rasemast kogemusest ja seosest kristlusega. Ennekõi­ke usub Käpp, et oluline on ot­sida vastuseid leerilaste endi tõstatatud küsimustele.

Ka assessor Melder kut­sub üles mõtlema, mida kogudus noor­tele pakkuda saaks. Esi­me­seks sammuks võiks te­ma arvates olla ühise sõidu organiseerimine kristlikesse noortelaagritesse ja võimalusel nende osalemiskulude kat­mi­ne. Rohkem koostööd võiks teha ka teiste praostkonna ko­gudustega: „Ühiselt on noor­te leerilaagrit kergem ette val­mistada ja ka läbi viia.“

Rain Soosaar