Esileht » Uudis » Uudised »

Noortele meeldib olla koos

07.02.2018 | | Rubriik: Uudised

Viimsi õpetaja Mikk Leedjärv on kogunud enda ümber huvilistest ringi, et arutada, mida võiks tähendada sajandi armastus eestlasest kirikunoorele Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva künnisel. Liina Raudvassar

Põltsamaal 2.–4. veebruarini kestnud talvepäevade „Sajandi armastus“ puhul oli tegemist juba 21. korda samal ajal ja samas kohas toimunud kirikunoorte talvise kokkutulekuga, mis tänavu tõi üle Eesti kohale umbes 160 osavõtja.

Laupäeva hommikul Põltsamaale jõudes polnud eksimist vaja karta – kus kirikunoored koos olid, andis endast märku vägev ülistuslaul, mis tulija ühisgümnaasiumi Veski tänava hoonesse juhatas. Välisuksest sisse jõudes oli võimatu nurka konutama jääda. Kollases t-särgis korraldustoimkonna liige, omade keeles mesilane, ütles tere tulemast ning andis kiire ülevaate, mis hetkel teoksil ja mida päevalt veel oodata on.
„See on ju üks kahest aasta suuremast üritusest, mis luteri kiriku noored üle Eesti kokku toob,“ põhjendab enda neljandat aastat talvepäevadele jõudmist Robert Tartu Pauluse kogudusest, kes paljuski siit saadud innustusele toetudes on vahepeal ise kirikunoorest koguduse noortejuhiks saanud ning oma haridusteel ka ülikooli usuteaduskonda jõudnud. „Siia jõudmine toimubki suuresti rühmiti ja tihti just kohaliku noortejuhi kutset järgides,“ arvab noormees, kes tänavu on Põltsamaal koos 14 kodukoguduse noorega.
„Eks tullakse erinevate põhjustega. Paljusid tõmbab noortepärane kristlik muusika,“ tunnistab samuti Tartust saabunud, Elleri muusikakoolis dirigeerimist õppiv Hanna Liina.
„Sellist kokkusaamist on noortel vaja. Selle nimel tasub pingutada,“ vastab Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer küsimusele, miks ta jätkuvalt on nõus üle-eestilisse üritusse panustama. Kuigi talvepäevade korraldamisse on kaasatud ka mitu vabakogudust, siis majanduslikust seisukohast kannab täit vastutust ikka Põltsamaa luteri kogudus. Osavõtumaks on teadlikult kujundatud nii väike, et see kellelegi tuleku takistuseks ei saaks. Eelarve 3500 eurot tuleb kokku siiski suuresti projektirahast ning tänu sponsoritele.
Õp Haameri kinnitusel on talvepäevade formaat aastatega üsna kindlalt oma vormi vajunud, ette tuleb vaid väikseid muudatusi. Võimalikke pingeid maandatakse kokkuleppega, et lõviosa päevakavast toimub siseruumides.
Eesti talve silmas pidades on võimatu ette teada ilmaolusid ning seetõttu ka raske tegevusi vabas õhus planeerida. Teatud paindlikkus on sellise ürituse korraldamisel aga möödapääsmatu. „Plaanis oli külastada vanadekodu, aga seal on karantiin. Soovisime külastada õigeusu kirikut, aga seal on täna matus,“ nimetab Haamer.
Päevad sisaldavad rohkelt võimalusi noortepärasteks tegevusteks. Esimesel päeval toimus Emmause missa ja õhtuprogrammis lõi kaasa 3D koguduse bänd, teist päeva jäi lõpetama Taizé palvus ja pühapäeval võeti osa Põltsamaa koguduse peajumalateenistusest.
Seminare, kus muu hulgas arutati noori paeluvaid teemasid, aitasid vedada titulaar­praost Eenok Haamer, Tartu praost Ants Tooming, Viimsi õp Mikk Leedjärv ja õp Aivo Prükk Maarja-Magdaleenast. Rõõmsat särtsu andis laupäevale Misjonikoori kontsert kirikus.
Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)