Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Noorte meeste kingitus ajaloost

25.11.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Juhan Kilumets loeb silindrist leitud paberit.

Poolteist kuud kestnud tööd Kihelkonna kiriku tornis tõid päevavalgele unustusehõlma jäänud fakti, et vasest tornimuna oli valmimise ajal 1898. a üle kullatud.

Kui vahel võib tunduda, et põnevad juhtumised leiavad aset kuskil kaugel, siis aeg-ajalt ilmnevad need suisa meie kõrval. Nii juhtus Kihelkonnal, kus remonditakse tornikiivrit ja 60 meetri kõrguselt tornist võeti alla tornimuna ja kukk, mis kuulutas Jumala vägevust torni ehitamise ajast. Aastal 1899 valmis kiriku läänetorn ja sellega oli 13. sajandist pärit kirik saanud uue väljanägemise. Ühtlasi paigutati siis torni tippu põhiliselt Lõuna-Eesti kirikutele iseloomulik kukk. 

Kasu laevaõnnetusest

Kui Rändmeister OÜ töömehed tornimuna ja kuke alla tõid, läks tõeks teadmine, et see sisaldab silindrit. Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets sai säilinud paberilt lugeda: „See vasest trugitud kullatud kuul on Kotlandi (küla) talupoja kingitus, Peter Wakkrööm annetas selle kirikutorni ehitustööde lõpetamise puhuks, kiriku eestseisja E. von Lingeni ja pastor loci L. Masingu ajal. See kuul valmistati … vasksepatöökojas, Tallinnas 1898.“ Tegu on Kilumetsa tõlkega saksa keelest.

Juhan Kilumets selgitas Eesti Kirikule: „Sellised ajakapslid on ilus traditsioon. Tihti juhtub, et need on kannatada saanud ja ürik hävinenud. Kihelkonna tornitipu vasest silinder ja selle sees olnud paber on säilinud ideaalselt. Väikeseks pettumuseks on teksti lühidus. Lootsin, et saame rohkem teada ka torni ehitamise ja ehitajate kohta. Olulised uued teadmised on kullatise mainimine ja see, et kukk ja kuul sündisid erinevates kohtades.“  

Sündinud koostööst 

Silindri avamise juures oli ka kuke valmistanud sepa lapselaps Heino Himmist, kes käis vanavanaisa kätetööd vaatamas. Ta teadis rääkida, et vaskplekk pärines Karala lahel karidele jooksnud laevalt, nii edastas tornimuna avamist filmimas käinud rahvusringhääling.

Nüüd, 120 aastat hiljem avalikuks saanut edasi uurides selgub, et nii kiriku eestseisja mõisavanem Emanuel von Lingen kui talupoeg Peter Wakrööm olid torni ehitamise ajal 30ndates eluaastates. Kahtlusi tekib küll Peter Wakröömi nimega, sest koguduse õpetaja Rene Reinsoo sõnul on samanimelisi koguduses registreeritud neli. Siiski tundub vanuse poolest sobivat 14. novembril 1869 sündinu. Edasine uurimine võib siin korrektiive tuua.

Toonane kirikuõpetaja Lud­wig Michael Amandus Masing (1857–1906) oli õppinud Tartu ülikoolis teoloogiat ja filoloogiat ning tema ainukeseks teenimispaigaks jäigi Kihelkonna. Ta oli Kihelkonna koguduse õpetaja aastast 1882 kuni surmani. Mõisavanem von Lingen suri Berliinis mõni aasta enne I maailmasõja algust. 

Kiriku ümberehituse taga võib märgata kolme noore mehe initsiatiivi ajal, mil tsaaririigis valitses kurss õigeusustamisele. On muidugi selge, et kirikutorni ei ehitatud ainult tänu kolmele mehele, vaid sellesse on panustanud paljud tollased kihelkonnas elanud inimesed. Igal juhul on see killuke meie ajaloost, mis tõendab, et Issanda nimel tehti koostööd rahvusest ja seisusest küsimata. 

Üllatav fakt, et tornimuna oli valmimise ajal kullatud, seab aga koguduse ja õpetaja ette küsimuse tornimuna kuldamisest. Iga saarlane, aga ka igaüks, kellele muinsus oluline on, saab kogudust rahaliselt toetada. Kui järgmisel aastal torni remont lõpeb, tõstetakse üles ka uuendatud tornimuna ja kukk. Kui Jumal lubab, on tornimuna kullakarva ja tornikuke sabasulgki kullatud.

Rita Puidet

Pildigalerii:

Saksakeelne väike ürik peitus tornimuna sees silindris. 2 x erakogu.

Kihelkonna Kiriku torn

Ma öpetajal annan auu,

Kes wöttis ette selle nöuu,

Nüüd torni kirgul’ ehita

Ja teda seega ilusta.

Köik kogudus ka wöttis nöuuks:

Nüüd tehkem torni kirgu auuks.

Naad kandsid kokku torni kiwa,

Ja mönda tuhat liiwa iwa.

Naad öpetaja juure läksid

Ja jöudu mööda raha andsid.

Köik tegid rahakotid lahti:

Ja nönda torn siis walmis tehti.

Ka saksad palju raha maksid

Ja taewa poole torni saatsid.

Oh, öpetajal oli mure!

Et, waata, mis suur kiwi ware!

Muist oli kirgu ümber laial,

Muist kiwi augul ja ka mujal.

Nüüd igaüks on omas paigas,

Kut tühi jälle raha laegas.

Ja tema mötles ikka pääle,

Kuis wiimaks torni walmis 

teeme!

Ja hakkas uuest orjama

Ja rahwalt raha korjama.

Rein Õige

Tegu on kohaliku külalauliku Rõksu Reinu (Rein Õige) lauluga. Luuletus on trükitud „Kuresaare Nädalalehe trükikojas“  9. novembril 1899 ja leitud ENSV Kirjandusmuuseumi arhiivist. Luuletuse saatis toimetusele Juhan Kilumets. Siinjuures on avaldatud katkend luuletusest. 

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)