Esileht » Uudis » Uudised »

Noored rääkisid islamihirmust

12.04.2006 | | Rubriik: Uudised

34 noort 18st Euroopa riigist kogunes
nädalaks Strasbourg’i, et arutleda, mis on islamofoobia, kuidas see eri
riikides avaldub, mis võivad olla selle põhjused ning kuidas tegeleda
tagajärgedega.

Esindatud olid õigeusklikud, luterlased,
erinevate reformeeritud kirikute liikmed, moslemid ning üks juudi päritolu koolitaja.
Tegu oli järjekordse Euroopa oikumeenilise noortenõukogu (EYCE – Ecumenical
Youth Council in Europe) ja Euroopa moslemite noorteorganisatsioonide foorumi
(FEMYSO – Forum of European Muslim and Youth Organisations) koostöös
korraldatud õppesessiooniga, seekord teemal «Ületades islamofoobiat – edendades
religioonidevahelist dialoogi ja koostööd».

Usuline aastaring

Programm oli äärmiselt tihe, varieerudes
loengutest dialoogideni ning enesemeditatsioonini. Üheks tulisemaks osutus
küsimuste ja vastuste ring, kus kõigil oli võimalik esitada küsimusi
kristlastele, moslemitele või laiemale ringile. Meist kõigist said ootamatult
oma usu ja religiooni eksperdid ning ühiselt seletades kerkisid esile huvitavad
argumendid.

Sügavamaks üksteisemõistmiseks ning praktiliseks
kasutamiseks oli ülesanne väikestes gruppides: luua religioonidevaheline
kalender aastaks 2007. Ülesande kättesaamisele järgnes pikk diskussioon, mida
üks või teine püha kellelegi tähendab ning kuidas seda lähtuvalt oma usulisest
ja kultuurilisest kontekstist tähistatakse. Tulemuseks oli 5 eripalgelist,
kuigi sarnase sisuga kalendrit, milles peegeldus inimeste usuline aastaring.

Oluline on omavaheline dialoog

Eestit esindasid õppesessioonil Laur
Lilleoja (Eesti Metodisti Kirik) ja allkirjutanu (EELK). Uurides islami ja
islamofoobia tausta Eestis, kogesime, et reaalselt on meil kokkupuutepunkte
siiski üsna vähe.

Eestis elab umbes 1400 moslemit, kes ei ole
loonud suuremat kõlapinda. Islamofoobia väljendub meedia kaudu ja seda pigem
seoses 11. septembri juhtumi ning Iraagi sõjaga.

Pärast Tahir Quaraishy Basharati (Taani)
ettekannet islamofoobia olemusest ning Gavan Titley (Iirimaa) loengut meedia
mõjust ning stereotüüpidest, võisime tõdeda, et ka Eesti pressis on tendents
kasutada sarnaseid võtteid. Oluline on pildi visuaalne mõju inimesele ning
tihti ei pruugi pilt ja tekst sugugi mitte teineteisega 100%-liselt haakuda.
Sageli on just pildid need, mis loovad meie teadvusesse arusaama islamist kui
terroriühendusest või hüsteeriliste naiste kogukonnast.

Kokkuvõtlikult näitas õppesessioon, et
tõeliselt tõhusad on isiklikud kontaktid ning koostöö. Vaid midagi ühiselt
tehes tekib tõeline dialoog ning seda mitte kõrgete ametnike, vaid n-ö
rohujuure tasandil, milles me ju reaalselt iga päev elamegi.

Triin Vavilov

Üks kommentaar artiklile “Noored rääkisid islamihirmust”

  1. Külaline ütleb:

    Islamit ei tule karta, vaid tundma õppida. Mul pole muhameedlastest tuttavatega mingeid konflikte kuigi olen kristlik vaimulik. Tarvis on üksteist mõista ja kui lähemalt vaadata, siis usuliselt on nii mõneski asjas muhameedlastelt rohkem õppida kui kristust kiitvalt ja kummardavalt eurooplastelt.

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)