Uskumisest ning uskumustest

[field_nimi-raw] - 29.06.2005

Rubriik: Arvamus

Hiljutise Eurobarometeri uuringu järgi tuleb välja, et Euroopa Liidu riikidest usutakse Eestis kõige vähem isikulise Jumala ning kõige enam inimesest kõrgema jõu või vaimu olemasolu. Ehk siis vastavalt 16 ja 54 protsenti elanikkonnast.

Tegemist on päris huvitava märgiga eestimaalase religioossusest. Kuigi - tuleb kohe märkida, et arvatavasti pole analoogsete arvamusuuringute tabavusprotsent sugugi mitte nii kõrge, et neid liiga täpsetena või tõsiselt võtta saaks.

Kõige lähemal olid Eurobarometeri uuringu kohaselt eestlastele tðehhid ja rootslased. Tðehhis uskus Jumala olemasolu 19 ja Rootsis 23 protsenti ning kõrgema jõu või vaimu olemasolu vastavalt 50 ja 53 protsenti.

Tðehhi ja Rootsi on aga Eesti kõrval ka ühed sekulariseerunumad maad Euroopas. Hoolimata sellest, et kirikuliikmete protsent on mõlemas riigis (eriti Rootsis) oluliselt kõrgem kui Eestis.

Küllap aga näitab antudki arvamusuuring tegelikult sedasama, millest palju kõnet olnud, nimelt religiooni viiside muutumist tänases Euroopas. Mis ei tähenda religioossuse kadumist. Uskumine on muutunud vähem seotuks institutsioonidega nagu kirik ja kohalik kogudusekeskne kogu(kihel)kond. Uskumused on muutunud avalikust asjast inimese sise-, privaatasjaks. Või rangelt isiklikuks asjaks, nagu vahel öeldakse.

See omakorda tingib uskumise vormide ja uskumuste paljususe. Kuna uskumist ei reguleeri enam ükski ühiskondlik reegel, kujundavad inimesed ühekaupa oma uskumisreeglid ise. Või pigem - jätavad need kujundamata, omades parema meelega vabavormilisemat ja mitte kuigi siduvat pilti n-ö kõrgemast jõust või vaimust.

Tegelikult peakski (või võiks?) Eurobarometeri küsitluse kohaselt Eestimaal Jumalasse uskujate arvuna leitud 16 protsenti elanikest kattuma laias laastus kirikute ja teiste monoteistlike usuliste ühenduste aktiivsema liikmeskonnaga.

Muide - ka selle küsitluse järgi olid oma isikulisse Jumalasse uskumises kõige aktiivsemad Lõuna-Euroopa katoliiklike ja õigeusklike maade inimesed. Ehk teisisõnu nende maade elanikud, kus usk on veel mingilgi moel avalik ja ühiskondlik asi.