Rubriik: Kultuuri elu

Laupäeval, 11. märtsil tähistati Johann Köleri 180. sünniaastapäeva.

Tartu Peetri kiriku altarimaal.

Päeva alustati Viljandis Köleri ausamba juures mälestustulede süütamisega. Monument püstitati 1976. aastal kunstniku 150. sünniaastapäevaks. Selle skulptoriks on Edgar Viies ja arhitektiks Rein Luup. Skulptuur kannab endas rahvusliku liikumise aja hoogsat vaimu ja J. Köleri isiksuse suurust.

Päev kulges edasi Suure-Jaani surnuaial kalmude austamise ja kultuurikonverentsiga. Kõnetundides kõnelesid ajaloolane Mart Laar, keeleteadlane Evi Ross ja maavanem Kalle Küttis.

Keisrikoja kunstnik

Johann Köler,  üks rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhte ja eesti rahvusliku maalikunsti rajajaid, sündis Suure-Jaani lähedal Vastemõisas 8. märtsil 1826. a, käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit.

1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 1848–55 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta Césise kiriku altarimaali (1858).

1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias, oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Johann Kölerile langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist.

Kristuse prototüüp

Suvel 1863 külastas kunstnik pika aja tagant taas kodumaad. Ta pidas eestlaste olukorda täiesti ebarahuldavaks ning soovitas neil võitluses mõisnike vastu rohkem abi otsida Peterburist ja Venemaa võimudelt. Aastatel 1863 ja 1864 sõlmiski Johann Köler sidemeid edumeelsete eesti haritlastega ja koondas enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku.

Ta osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes, oli muu hulgas ka 1864 alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algataja ja toetaja ning aitas hankida ajalehele Sakala ilmumisluba.

Eestis oli Johann Köler tuntud rohkem avaliku elu tegelase kui maalikunstnikuna, seda vaatamata sellele, et ta maalis rohkesti pilte kodumaa teemadel. Köler maalis portreid ka rahvusliku liikumise tegelastest, teiste hulgas Kreutzwaldist.

Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Kaarli kirikus, kus ta Kristuse modelliks valis Kassari mõisa kutsari Villem Tamme. Vähem teatakse tema loodud altarimaali Tartu Peetri kirikus. Imeilus altarimaal kutsuva Kristusega valmis Johann Köleri pintsli all aastal 1897.

Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.

Meeli Pärtelpoeg