Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jüri Raudsepp tuli usule elus kogetu najal

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

See kaustikute virn on õp dr Raudsepa päevik, kuhu sisse kantud iga tööpäev haiglavaimulikuna. Hindamatu ajalooallikas ja ühe ameti arengulugu sisaldab ka igapäevast ilmaülevaadet.  Tiiu PikkurArsti ja vaimuliku ameti kandja Jüri Raudsepp ütleb, et patsient on haiglas sageli nagu kosmonaut: tilgutid ja voolikud küljes, monitorid plõksumas ja surisemas ümberringi. Kui haige hirmul on suured silmad, saab abi hingehoidjalt. Raudsepp on 12 aastat töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti-pastorina. Kaks ametit koos on teinud temast haiglavaimuliku, kelle tööd oskavad hinnata nii patsiendid kui arstid.
«Aastatega on kahjuks hakanud kirikuga seotud inimeste hulk vähenema. Ühest küljest näen klassikalise hingehoiu ahenemist, kuid teisalt kohtan siin inimesi, kes loevad evangeeliumi, kuid ei ole ristitud ega kuulu kuhugi kogudusse. Neile ma ütlen, et teie kuulute siis Jumala kogudusse, keda Tema teab,» räägib Raudsepp, kes oma töö pastoraalseks ja arstlikuks hingehoiuks jagab.
Alguses rangelt vaimulikurüüd kandnud Raudsepp on aja jooksul sellest loobunud, sest mõnikord palatisse astudes koges patsiendi ehmatust stiilis «kas ma hakkan nüüd surema ja tulite viimset võidmist tegema». Oma ametit peab ta väga delikaatseks, kus tuleb arvestada kõikide haigetega, ka personaliga. «Hingehoidja oled ikka kõigile, oled nagu laval, kus iga sinu liigutust jälgitakse.» See töö nõuab suurt kohanemisvõimet.
Kannab patsiente mõttes
Raudsepp mõtleb oma patsientidele ka siis, kui ta nende voodi kõrval pole. «Ma palvetan nende eest, olen mõne haige eest kirikus küünla süüdanud. Haigel on tähtis teada, et tema peale mõeldakse. See võib üleöö olukorda paremaks muuta.»
Raviarstidel on palju tööd ja jutuajamine patsiendiga jääb sageli tagasihoidlikuks, kuid haige tahab suhelda. «Seda vaakumit saan mina täita. Kuid hingehoiutöö on nagu arstimite võtmine, kõik peab olema õigesti doseeritud. Sa ei tohi pealekäiv olla ega haiget väsitada. Kui aga inimene tahab rääkida, siis sa lihtsalt kuulad ja see on ka hingehoid, kui oled kuulaja osas.»
Aastaid arstina töötanud õpetaja Raudsepp leiab sest palju kasu: «Haiglakaplan peab meditsiini tundma.» Enne haige juurde minekut uurib ta haiguslugu. Raviarste pole tal tarbetute küsimustega vaevata vaja. Hoopis vastupidi, ta teeb nendega koostööd mitmesuguste uurimuste alal. Viimane oli alkohoolikute hädadest. «Ma jälgisin neid inimesi ja sain neile samas ka hingehoidu pakkuda.» Haiglapastori töö on kahepoolne. Ühelt poolt aktiivsed väljakutsed, teisalt käib ta regulaarselt visiitidel kaasas. Aja jooksul tekkinud kogemus aitab Raudsepal kohe märgata, kelle juurde peaks tagasi minema.
Pühapäeviti on hommikupalvus, siis läheb õpetaja Raudsepp onkoloogiasse, edasi Keila haiglasse ja mõnikord diakooniahaiglasse. Kui vaja, siis tuleb ka töövälisel ajal minna. Õieti on haiglavaimuliku töö katkematu 24/7 valvesolek.
Kindel soov arstiks saada
Kui Tartus sündinud Jüri viieaastaselt esimest korda Kuressaare linnast kuulis, arvas ta, et see on koht, kus palju kurgi on. Kuressaare sai tema elus tähtsaks kohaks, kui sõjapõgenikena ema, õe ja kasuisaga Saaremaale asuti. Teel Saaremaale tekkis olukord, kus peaaegu oleks tagasi pöördutud, kuid Jüri ihkas väga sinna ja hakkas nutma. See mõjutas ema teekonda jätkama. «Olen toimunule tagasi mõeldes tavatsenud öelda, et küllap ma nutsin tookord endale välja tulevase arstikutse ja lisaks ka kirikuõpetaja kutse, mille eest ma ei suuda Jumalat küllalt tänada.»
Kuressaare (Kingissepa) keskkoolis olid tol ajal vana kooli kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad. Raudsepp ütleb, et õpingutega nii keskkoolis, ülikoolis kui usuteaduse instituudis tal vedas, sest kõikjal olid väljapaistvad pedagoogid.
Huvi arsti ameti, eriti kirurgia vastu tekkis keskkoolis. Algul luges raamatuid, kirjutas 9. klassis ümber pööningult leitud arstiteaduskonna III kursuse loenguid. Palus luba hakata haiglas käima. «Võtsin ühel päeval südame rindu ja läksin haigla peaarsti jutule palvega võimaldada mul tutvuda haigla tööga. Peaarst nõustus, kuid lisas, et süstimisi ta mul ei luba teha. Aga sellele ma ei olnud mõelnudki. Nüüd hakkasid hommikupoolikud kuluma haiglale, kuna elasin selle vahetus läheduses.» Uudishimulik poiss oli õdedele abiks, ega ta seal niisama lonkimas käinud.
Keskkooli lõpetamise järel oli kindel tee Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetamise järel tuli Raudsepp tagasi Kuressaare haiglasse, nüüd juba kirurgina. Ent otsiv vaim sundis edasi minema, järgnesid aspirantuuriaastad Moskvas. Valmis väitekiri kasvajate keemilisest ravist, mis sai teedrajavaks Eesti meditsiinis.
Kogu elu Jumala tõestus
Kuidas aga arstiteadlasest vaimulik sai? «Olen lapsest peale harjunud õhtupalveid lugema. Kui mul ei oleks Piiblit ja oleks ainult oma elu, siis ma oleks juba selle najal usule tulnud. See on väga selgelt ilmnenud minu elu käigus. See on mulle Jumala tõestus.»
Elu on teda viinud kokku erinevate inimestega, kel kõigil oma osa usutee kujunemisel. Samasuguse põhjalikkuse ja kirega, nagu kulges tee arstiteaduse juurde, läks ka vaimulikuks saamine. See tõi kaasa konflikte nii omaste kui töökoha juures.
Eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudist lahkus Raudsepp pärast 20aastast tööd. Mõneaastase töö järel lastekirurgina tegi ta täieliku kannapöörde ja astus usuteaduse instituuti õppima. Õppis väga usinalt, tegi lausa eksameid ümber, et kõik viied oleksid. Õpetajana teenis Jüri ja Harju-Jaani kogudust. Aastail 1993–95 oli usuteaduse instituudis üldise ja võrdleva usuteaduse õppetooli lektor ja 1995. a võrdleva usuteaduse õppetooli juhataja kt.

Reedel, 30. juulil 80aastaseks saanud Jüri Raudsepal ei ole päevakorras pensionile jäämine, ta teeb oma tööd endiselt põhjalikult ja hoogsalt. Soovime selleks rohket Jumala õnnistust ja tugevat tervist!
Tiiu Pikkur

Jüri Raudsepp
Sündinud 30. juulil 1930 Tartus
Lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi 1950, Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1956
Kuressaare haigla kirurg 1956–59
Meditsiinikandidaat 1965
Teaduslik töötaja ja lastekirurg kuni 1983
EELK Usuteaduse Instituudis 1983–92
Ordineeritud 10. veebruaril 1988
Teeninud Jüri ja Harju-Jaani kogudust
Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst-pastor alates 1998
TTÜ rahvusvaheliste suhete instituudi maailmareligiooni võrdleva analüüsi õppejõud
Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Seeniorkirurgide Seltsi liige
Arvukalt publikatsioone, kaastöid ajalehtedele, ajakirjadele, raadiole
Valgetähe IV klassi orden 2007
Pojad Indrek (45) ja Ago (42), viis lapselast