Rubriik: Arvamus

14.–23. veebruarini Brasiilias Porto Alegres Kirikute Maailmanõukogu (KMN) IX assambleel, millest võttis osa ka Eesti delegatsioon, nenditi: oikumeeniline liikumine vajab uuenemist, kusjuures noorte kaasamine kujuneb oikumeenia uue suuna proovikiviks.

KMN mammutüritusest võttis osa 348 liikmeskiriku 704 delegaati, lisaks esindas oikumeenilisi organisatsioone 510 vaatlejat.  EELKd, kes kuulub KMNi alates 1961. aastast, esindas assessor Tiit Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogust käis kohal asepresident Joosep Tammo ning referendina osales dr Pille Valk Tartu Ülikoolist.

Kuna seekordne assamblee oli eriliselt suunatud noortele, siis oli neid kaasatud sündmuse läbiviimisse tavalisest enam: 2300 noort aitasid jumalateenistusi ning diskussioone läbi viia ja 350 vabatahtlikku erinevatelt maadelt panustasid ürituse organiseerimisse.

Päevad olid sisukad, osavõtjatele sai oluliseks valiku mõiste: ajalistel kaalutustel oli välistatud kogu paketist osasaamine, päevakava koostamisel tuli teha valik. Ettekannete, rühmatundide, piiblitundide ja plenaaristungite kõrval oli oluliseks komponendiks jumalateenistuslik elu. Assamblee andis kuus deklaratsiooni ja kaks pöördumist liikmeskirikute poole. 

Vaadates maailma Kristuse silmadega

Porto Alegres paistab maailm korraga uues perspektiivis, kinnitas Ladina-Ameerikast koju Eestisse jõudnud assessor Salumäe. Euroopa ei olegi maailma süda, leidsid sarnaselt Eesti delegatsiooni liikmetele küllap mitmed assambleel osalenud. Aafrika, Aasia ja Austraalia inimesed ei tunne tihti Euroopa maade nimesid ega probleeme, neil on omad võtmeteemad: vaesus, õiglus, vabadus. Nad kutsuvad Euroopat ja Põhja-Ameerikat olema seal, kus on Jeesus Kristus; nägema maailma mitte eurooplase või ameeriklase, vaid meie Õnnistegija silmade läbi.

Esmakordselt Ladina-Ameerikas koos olnud assamblee toetas ootuspäraselt nende maade võitlust vaesuse ning vägivalla vastu, tunnustades püüdlusi õigluse kehtestamiseks. Brasiilia on muide maailma kõige suurema sotsiaal-majandusliku kihistusega maid, mis tähendab suurimat vahet ühiskonna rikkama ja vaesema elanikkonna vahel. Assamblee rõhutas näiteks, et puhas vesi on inimõigus, mis peab olema tagatud kõigile, ning tõdeti, et puhta vee teema muutub aina olulisemaks ka globaalses tähenduses.

Kirik muutunud maailmas

Plenaaristungil oikumeenilise liikumise perspektiividest ettekande pidanud KMNi eesistuja Aram I Armeenia kirikust toonitas: IX assamblee toimub ajal, mil maailmas senikehtivad väärtused on kahanemas ning tulevikulootused on hägused; kasvab ebaõiglus ja rahu näib üha vähem saavutatav; domineerib vägivald. «Kõik see on kokkuvõetav mõistega kriis. Me ei tohi aga unustada, et kriisid võivad viia suurte positiivsete otsusteni. Kas ei olnud Kristuse lihakssaaminegi kriisi tulemus,» küsis eesistuja.

Plenaaristungil tõdeti, et sarnaselt kogu maailmas toimuvaga võib näha muutusi ka kirikute sees: institutsionaliseerunud kirik on kaotamas ühiskonnas oma tugevust ja mõju. Paljudes kirikutes on kasvanud pinged eetilistes, sotsiaalsetes ja pastoraalsetes küsimustes, mis on viinud paljusid kirikust võõranduma.

Lõhe kuuluvuse ja uskumise vahel kasvab ja meedia teatab: kirik on oma orientatsiooni kaotanud, polariseerunud ja vaikib. Paljud inimesed, eriti noored, on institutsionaliseeritud kirikus pettunud; nad otsivad kirikut, mis suudaks rahuldada nende igatsust spiritualiteedi järele. Mõni kirik, säilitamaks oma spetsiifilisi jooni, on reageerinud sellele olukorrale tagasitõmbumisega rahvuslikesse, konfessionaalsetesse või institutsionaalsetesse piiridesse. Teiste kirikute puhul märgiti uute kirikuks olemise vormide otsimist.

Religiooni ambivalentsest rollist

Kirik peab suhtlema muutunud keskkonnaga, rõhutati plenaaril. Kirikult eeldatakse olemist olemuslikult misjoneeriv tõelisus, kasvamist oma piiridest välja, pöördumist vaeste ja rõhutute poole; kujunemist osaduskonnaks kõigile, kus võimalikud diskrimineerimise vormid on kaotatud; tegelemist bioeetika, biotehnoloogia, seksuaalsuse ja teiste eetilis-moraalsete küsimustega; murtud inimkonnale ja loodusele lepituse jagamist; ühtsuse keskset tähendust, sest lõhenenud kirik ei ärata usaldust.

Kui globaliseerumine on muutnud dialoogi võõrastega dialoogiks naabritega, siis religiooni roll ühiskonnas on muutumas üha ambivalentsemaks. On oht samastada oikumeeniat liberalismi ja sekularismiga, mis ähvardab kiriku moraalset õpetust ja põhjustab sünkretismi.

Vabadus ei välista vastutust

IX assamblee täitis oma ülesanded, kinnitas Tiit Salumäe. Uue suunana nenditi assambleel, et «parem vähe, aga hästi», esitati selge taotlus keskenduda olulisemale. KMN sõnastas oma visiooni: näha ühtse tervikuna kirikute ühtsust, pühaduse taotlust ja misjonit. KMN näeb oma ülesannet olla liikmeskirikute teenistuses. Deklaratsioonides toodi muu hulgas esile kriitika prohvet Muhamedi pilkavate piltide suhtes. Kirikud rõhutavad, et vägivald pole õige, usuvabadust tuleb austada ning sõnavabaduse kasutamisega on seotud vastutus.

KMN vastvalitud keskkomitee valis ootuspäraselt esimeheks Brasiilia luterliku kiriku pastori dr Walter Altmanni, abijuhatajaks Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi metropoliit Gannadiokose ja dr Margaretha Hedriks-Ririmassen Moluki protestantlikust kirikust. Keskkomiteesse valiti Läti luterliku kiriku esindaja Anita Jakobsone. 

Tiit Salumäe, kohtudes KMNi peasekretär dr Samuel Kobiaga, esitas viimasele küllakutse Eestisse, mis lahkelt vastu võeti. Samuti kohtus Salumäe Brasiilia piibliseltsi tegevjuhi Rudi Zimmeriga ning külastas piibliseltsi 10 aasta vanust trükikoda, kus trükitakse aastas 8 miljonit Piiblit.

Liina Raudvassar