Rubriik: Teoloogilist

Vaimust vaesed

Eesti keeles on «vaimust vaene» kindla tähendusega sõnaühend, mis viitab totaka õnnelikule enesega rahulolule. Asta Õimu «Fraseoloogia sõnaraamat» (Tallinn, 1993, lk 493) seletab: «VAIMUST VAENE <olema> — mitte täie aruga (olema)  Võidakse rumal olla ka veendumusest. …kui jumalik tundmus on olla vaimust vaene! H. Raudsepp  Aga inglite hõbepasunaid kuulsid ja mõistsid ainult vagad… ja nende säravaid nägusid ning tuliseid rõivaid märkasid ainult vaimust vaesed, kelle elumõte peitus paljas usus ja lootuses. A. H. Tammsaare.»

See kuulus fraas pärineb Mäejutlusest: «Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik» (Mt 5:3). Miks kiidab Jeesus õndsaks poolearulisi vaimust vaeseid? Tegelikult ta ei tee seda. 1739. aasta Piiblis oli sel kohal: «Önsad on need, kes waimus waesed on.» See on korrektne tõlge.

Need, kes Piiblit ka teistes keeltes loevad, näiteks Linnar Priimägi, teavad, et siin on maakeeles rumal faux pas (vt Eesti Päevaleht 4.6.1997). Kui piirduda soomlastega, siis 1548. a tõlkis Agricola: «Autuat ouat ne Hengeliset waiuaiset», Uusi Testamentti nykysuomeksi (1972): «Onnellisia ovat hengellisesti köyhät», 1992. aasta kirikupiibel: «Autuisia ovat hengessä köyhät».

Piiblitõlkeid kohendatakse kogu aeg. Enamasti on teksti ülevaatajateks olnud keelehuvilised muulastest pastorid, kuid 19. sajandi keskel leiti, et parem oleks paluda revideerijaks ekspert.

Kui akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann oli 1861. aastal üllitanud Eestimaa sinodi tellimise peale raamatu piiblivigadest (teda häiris eriti seik, et Piiblis on kõrvuti mitmesuguseid murdevorme, nagu tähti – tähtesid – tähta, okste – oksade, kaebada – kaevata jne), paluti teda 1868. aastal Piiblit redigeerima, piibliseltsid olid nõus talle maksma tuhat rubla honorari.

Wiedemann luges Piibli viis korda kaanest kaaneni hoolikalt läbi ja tegi ohtrasti parandusi (nt senise Piibli alguslause «Algmisses loi Jummal taewast ja maad» asendas «Algusses löi Jummal taewa ja ma»). 1872. aasta kevadeks oli tekst läbi vaadatud ja järgmisest aastast peale trükiti ainult tema teksti.

Kui võrrelda eesti piiblitõlkeid, siis sugeneb veider «vaimust vaene» vana «vaimus vaese» asemele sinna akadeemik Wiedemanni käest. Tagantjärgi ei saa aru, mis võis teda sundida sellist «parandust» tegema. Igal juhul oli tema autoriteet nii suur, et keegi ei protestinud.

Nüüdseks on sõnastus nii juurdunud, et ühegi väega ei kõrvalda enam, kuigi Jaan Bergmann 1912. aastal oma redaktsioonis taastas «vaimus», samuti  Harald Põld 1938, sest väliseestlaste poolt 1968. aastast peale massiliselt trükitud ja levitatud Piiblis on armsakssaanud «vaimust vaesed», samuti 1988. a Eesti Kristliku Ministri sajatuhandelises tiraažis ilmunud Piiblis.

Ka näiteks eesti katoliku katekismuse netiversioonis, kus «lugemise hõlbustamiseks on teksti keeleliselt uuendatud» – ikkagi on masohhistlik «vaimust vaesed» (vt Katoliku usu katekismus, 1931; Kirikust ja usust!, http://credo.pri.ee). Mis siin aitab, et 1999. aasta EPSi versioonis on taas: «Õndsad on need, kes on vaimus vaesed»?

Kui küsida, mida see lause ütleb, saame vastuse Luuka evangeeliumist, kus ta kõlab selgelt ja ühemõtteliselt: «Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!» (Lk 6:20). Õndsad on vaesed, nagu need, kes nüüd nälgivad ja nutavad ja keda inimesed vihkavad ning endi keskelt välja lükkavad ja vaenavad, sest nende palk on suur taevas (Lk 6:21jj).

Luuka puhul on mõte väga selge ka seetõttu, et järgneb hädakuulutus: «Kummatigi, häda teile rikkaile, sest teil on oma lohutus juba käes!» (Lk 6,24). Jaakobus ütleb sama: «Nõndaks nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevate õnnetuste pärast!» (Jk 5:1). Et rikkad ei pääse taevariiki, on välja öeldud rikka noormehe loos (Mt 19:23j, Mk 10:23, Lk 18:24).

Tulevases maailmas on rollid vahetatud, nagu seletab isa Aabraham põrgus piinlevale rikkale mehele: «Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu» (Lk 16:25).

Jeesuse tulekuga läks täide prohvetiennustus: «Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud, ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi» (Js 61:1).

Septuaginta, s.t Vana Testamendi tõlge kreeka keelde, mida kasutatakse Uues Testamendis, on tõlkinud «alandlikud» «vaesteks». Selliselt tsiteerib Jeesus neid sõnu oma esimeses jutluses Naatsareti sünagoogis (Lk 4:18) ning vastuses Ristija Johannese pärimisele, kas tema on see, kes pidi tulema (Mt 11:5, Lk 7:22 «vaestele kuulutatakse evangeeliumi»).

See lause on õpetlik näide, kui palju võib sõltuda ühest tühisest tähest (Mt 5:18a).

Head lugejad. Kui teil on küsimusi Piibli keerukate kirjakohtade kohta, siis saatke toimetusele oma küsimused. Teoloogiadoktor Toomas Paul aitab raskeid kohti seletada.