Keeletoimetaja mitu piiblit

Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega.
Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv.
Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu abil napiks jääb, saab appi võtta 26 vihikust koosneva «Eesti kirjakeele sõnaraamatu». Muidugi on töölaual alati keelealane käsiraamat.
Kui sarnaselt kõlavate sõnaühendite «pastor ja praost», «talaar ja taaler» vahel peaks iga keeletoimetaja vahet tegema, siis kristliku terminoloogiaga võib hätta jääda. Millal kasutada sõna «pühitsema» ja millal «õnnistama»? Keeletoimetaja piiblist sel puhul abi ei saa.
Nimetatud sõnad on sünonüümid, see tähendab, võrdse tähendusega. Ent pühitsetute elik asjatundjate jaoks on sisuline vahe olemas. Hea on, et suure häda korral saab nõu pärida mõnelt liturgilise komisjoni liikmelt. Nii saab teada, et pühitsemine on seotud jumalateenistusliku eluga.
Põhiline segadus ehk kirikulehe eripära muust kirjutavast meediast on seotud suure ja väikese algustähega. Keeleraamatud annavad meile juhise kirjutada suur reede. Aga kristlase jaoks pole see pühana samaväärne näiteks vastlapäevaga, mida hiljuti tähistasime. Kas saame Jeesuse Kristuse ristilöömist käsitleda kui ajalugu muutnud sündmust ja pidada oluliseks nagu Verist Pühapäeva? Eks see mõttekäik jää iga lugeja otsustada, aga kirikulehes kirjutatakse kirikuaasta üht tähtsündmust ikka suurte algustähtedega: Suur Reede.
Aja jooksul on muutus toimunud pühakirja ja selle osade nimetuste kirjutamisega. Kui minu õppimise ajal olid piibli(!) osadeks Uus ja Vana Testament, siis praegu kasutusel olev sõnaraamat annab meile selgituseks lause «Annab piibli peal vannet» ja sõnapaarid «vana testament», «uus testament». Seletussõnaraamat on leebem ja pakub kristliku ristiusu õpetuse aluseks olevate pühade tekstide kogumikuks Piibli ning vastavalt Uue ja Vana Testamendi.
Küll tuleb öelda, armsad lugejad ja kaaskirjutajad, et kuigi kirik ja kogudus on kõigi jaoks tähtsad paigad ning sageli kirjutatakse need kaastöödes suure tähega, piirdugem siiski väikese tähega, ega nende olulisus sellest väiksemaks muutu. Olgu siis tegu või toomkirikuga. Eks püüab kirikuleht oma sisu kõrval lugejat ka keeleliselt harida. Ja samas ootab keeletoimetaja alati lugejate tähelepanekuid – me kõik koos loome ja arendame keelt, mille keskel elame. Soovin kõigile head lugemist!

Eesti Kirikus ka keeletoimetaja ametit pidanud
Rita Puidet