Rubriik: Artikkel

Seda on selleks tarwis, et meie tänu juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi kümneaastast juubelit.

Tuletage meele, kuidas priius meile tuli.

Jumala, Isa, Poja ja Püha Waimu nimel. Aamen.

Tuletage enestele meele endiseid päewi!

Seda on selleks tarwis, et meie tänu juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi kümneaastast juubelit.

Tuletage meele, kuidas priius meile tuli.

Wabadus tuleb iga rahwa juure jättes werejäljed järele. Meie iseseiswuse koidik oli iseäranis hirmus. Ta oli nagu öösine tormide mäss kohisewas meres: purustasid wõõrad wäed, rõhus raudne okupatsioon, siis enamlaste weretöö õudsed pildid. – Siis tuli hommik. Päike paistis ühel hommikul waikselt ja sätendawalt üle waba, iseseiswa Eesti pinna… Sa olid waba, Eesti pind. Meie esiwanemate põrm, sa puhkad nüüd jälle wabas mullas. Sa oled waba, Eesti rahwas…

Tuletage meele neid, kes surid ja langesid, mehi, kes oma elu andsid selleks, et Eesti oleks waba!

See on meie juubelipäewa aukohus. Isamaa on nende au ülenduseks ausambad üles ehitanud. Kirik on oma peale wõtnud üles ehitada nende mälestuseks ja Jumalale kiituseks ja tänutäheks wabaduse kiriku Tallinna. Aga sellest ei ole weel küllalt. Ausambad warisewad ühes wabadusega, kui ei leidu elawat jõudu, mis neid kannab. On olemas üksainus ausammas, mis ei igane ja see on ainukene, mis on wäärine ja tasuks nende werehinna, kes wabaduse wõitluses langesid. See sammas on langenute parim mälestus ja iluks wabale isamaale. Seda ehitame, kui meie Eesti peredes juubeli mälestuseks maksma paneme ausa töö, mis kindlustab meie kodusid ja terwet riiki; kui me maha kisume tülid, üksteise teotamised, parteide riiud ja asemele asetame üksmeele ja ühise isamaa armastuse, kui meie oma kodudesse kaswama paneme armastuse waimu, ligimese aitamise, et Kristus Jeesus meie sees elaks, siis wõidame ka kohutawama waenlase, rahwa surma ära, kes ähwardab Eesti piirisid rõhuma hakata. Et Eesti ei oleks mitte ainult waba, waid wabaduse tempel oma Jumalale, saaks wabaks patust ja ülekohtust. Et wõiks iga waba Eesti kodu katuse üle lehwida auga sinine-, must-, walge Eesti lipp. Siis täituwad meie kodud juubeliga – rõõmuga.

Tõusku ka hingeliste tormide ja wõitluste seest päike, et ta wõiks paista armsalt ja hellalt Eesti kodude üle, keda Poeg on wabaks teinud.

Jumal, õnnista sa Eestit. Aamen.

Konsistoorium ja piiskop