Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Püha kiriku altariruumi taastamine jõudis lõpule

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Püha kiriku altariruumis istus abielupaar Irja ja Seppo Sippola jumalateenistusel nii-öelda aukohal. Foto: Irina Mägi, Meie Maa Saaremaa vanimate ehitiste hulka kuuluvas Püha kirikus avati lõikustänupüha jumalateenistusel vastremonditud koori- ehk altariruum.
«Remonditööd kestsid kirikus kaks aastat ning tänaseni nägid kirikulised koori- ehk altariruumi vaid tellingutes,» ütles Pihtla vallas asuva Püha kiriku õpetaja Anti Toplaan teenistusel.
Ta lisas, et kooriruumis tehti nende aastate jooksul ära väga suur töö, ehkki seda ei pruugi kiriku külastaja esmapilgul aru saada. «Põhjalik uurimistöö on läbi viidud ruumi seintel, korrastatud selle võlvid, lagi ja põrand. Viimane lihv anti põranda vuugivahedele. Samuti paigaldati ruumi seinas olevale avausele uks.»
Õpetaja sõnul on kirikule tähtis seegi, et enam ei pudise ruumi laest kaela krohvi ning seinad ei roheta.
Määrava kaaluga oli jumalateenistusel veel soomlastest abielupaari Irja ja Seppo Sippola kink pühakojale. Nimelt kinkisid kuuendat põlve viljakasvatajad rikkaliku ajaloo ja dekooriga Püha kirikule uhke kroonlühtri.
Vanaaegse laevalgusti olid abikaasad aastaid tagasi ostnud antikvariaadist lihtsalt meeldimise pärast ning heas usus, et nende kodu tarvis liiga uhke ese leiab õigel ajal endale väärika koha. «Püha kirik on seetõttu õnnelik kirik, sest tavaliselt kingitakse pühakodadele üks kroonlühter saja aasta kohta,» täheldas õpetaja Sippolaid kingi eest tänades.

Janne Nurmik,
Meie Maa

Kommentaar

Püha kiriku altariruumi restaureeris Rändmeister OÜ, juhataja kunstiajaloolane Juhan Kilumets:
Tegemist oli altariruumi tervikliku konserveerimisega, mille käigus töötati läbi nii seina- kui võlvipinnad. Keskaegsele kirikule tüüpiliselt puutusime kokku pildiga, kus pindu on eri aegadel korduvalt ning sageli juhuslikult parandatud ja viimistletud.  
Püha kiriku interjöör sai rängalt kannatada Liivi sõja aegses (1576) põletamises, selle eelset viimistlust on säilinud minimaalselt. Peamiseks tööks oli tulekahjujärgsetel sajanditel tehtud viimistluste väljapuhastamine ja konserveerimine.
Tööde käigus avastatud maalingud on eksponeeritud ja muudavad varasema, tuimalt lubjatud interjööri oluliselt elevamaks.
Huvitavaks tööks oli väikese keskaegse portaali avamine ning konserveerimine. Tegutsesime – meeskonda kuulus kaks naist ja kaks meest – objektil kaks hooaega, maist septembri lõpuni. Eks see ole selline nokitseva iseloomuga delikaatne töö.
Tahan rõhutada head koostööd kogudusega. See ei olegi nii tüüpiline, et kirikurahvas ka ise jagab vaimustust ajaloos tuhnimisest ning aitab igati kaasa. Loodame, et saame tööd jätkata kiriku pikihoone interjööri kallal.