Rubriik: Artikkel

EELK esimene äriühing OÜ Kiriku Varahaldus saab 11. veebruaril kaheaastaseks.

See on liiga lühike aeg, et teha põhjapanevaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi ettevõtte otstarbekusest või perspektiividest, kuid väikese pilgu seljataha võib juba heita.

Kasvuraskused

Esimesel aastal oli firmas ainult üks palgaline töötegija – juhataja. Õppimist ja enda kinnisvara-temaatikaga kurssi viimist oli allakirjutanul üksjagu. Senised kogemused olid tulnud iseõppimise teel vaimulikuna kogudust teenides.

Tugev toetus tuli esimesel aastal konsistooriumi haldustalitusest, eesotsas Mati Maanase ja tema abilise Anne-Mari Mölderkiviga. Nõu sai küsitud ka majandusnõukogu ja ettevõtte enda nõukogu liikmetelt. Esimese aasta olulisim ülesanne oli majandus- ja kinnisvaraspetsialistina usalduse võitmine vaimulike ja koguduste juhatuste liikmete seas.

Juhatajaks oli ju vaimulik, kellel tuli nüüd tegeleda sootuks erineva ja spetsiifilise kirikutöö valdkonnaga – kinnisvaraga. Vaimulike seas oli neidki, kes tuletasid allakirjutanule vennalikult meelde, et «ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» Nii anti mõista, et Kiriku Varahalduse juhatamine ei ole vaimulik(u) töö.

Head abilised

Juhataja esimeseks abimeheks ja kaastööliseks sai haldusjuht Juhannes Lepp, kellel on pikaajalised kiriku kinnisvara haldamise kogemused. Teda aitab perenaine Anne Bremse. Koos konsistooriumi hoonete haldamise üleminekuga Kiriku Varahalduse kätte andis kirikuvalitsus üle ka kõigi hoonete majanduspersonali (majahoidjad ja koristajad).

Möödunud suvel asus Kiriku Varahaldusesse assistent-konsultandina tööle Vilja Kutsar, kellel on hindamatu kogemus juhiabina ning kes teab ja tunneb peaaegu kõiki EELK vaimulikke ning on konsistooriumi sekretärina töötades suhelnud peaaegu kõigi koguduste esindajatega. See kogemuste- ja kontaktidepagas tuleb uues töökohas kasuks, sest ka siin peab suhtlema koguduste juhtidega.

2005. aasta suvel avas Kiriku Varahaldus Tartu Pauluse kogudusemajas oma väikese Lõuna-Eesti esinduse, kuhu asus arendus-projektijuhina tööle Üllar Zeigo. Tema eelnev töökogemus kinnisvara projektijuhina ja isiklik tihe side Kambja kogudusega lõi soodsad tingimused koostööks mitme Lõuna-Eesti kogudusega. Täna on selles piirkonnas töös mitu kinnisvara arendusprojekti.

Tihe kontakt ja potentsiaalsete koostöökoguduste olemasolu Tallinna lähiümbruses tingis uue projektijuhi palkamise Tallinnasse. Nõnda asus käesoleva aasta algusest tööle Tiit Kaarlõp, keda paljud tunnevad kui pikaajaliste majanduskogemustega ustavat töötegijat nii konsistooriumis kui ka Usuteaduse Instituudis. Teda ootab ees tihe tööpõld Tallinnas, pealinna lähiümbruses ja pikemas perspektiivis kogu Põhja-Eestis.

Nõnda on Kiriku Varahaldus kahe aastaga kasvanud ühemehefirmast ettevõtteks, kus töötajaid juba üle kümne. Tööpõld on lai ja kontaktid erinevate kogudustega tihedad.

Kiriku vara

Kiriku Varahaldusel on üks ja ainus eesmärk: toetada EELK Konsistooriumi ja koguduste põhikirjalist tööd läbi kinnisvarategevuse. Võimalik tulu, mis selle tegevuse käigus teenitakse, suunatakse konsistooriumi kui omaniku otsuse alusel kirikutöösse.

Eesmärgi  teostamiseks on ettevõttel välja kujunenud kolm peamist tegevussuunda: kinnisvara haldamine, kinnisvara arendamine ja arendusprojektide juhtimine ning konsultatsioon.

Hetkel haldab Kiriku Varahaldus kolme EELK-le kuuluvat hoonet: konsistooriumi peahoonet koos hoovimajaga, kus asuvad ka Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ning Kirikumuusika Liidu ruumid; endist diakooniamaja Tehnika tänaval Tallinnas, kus teiste seas üürivad ruume Eesti Kirikute Nõukogu ja Misjonikeskus, ning kortermaja, kus asub ka peapiiskopi residents. Lisaks nendele hoonetele haldab Kiriku Varahaldus üht eraisikule kuuluvat korterelamut Tallinna kesklinnas. Haldusteenused on tasulised ja hinnas lepitakse alati eraldi kokku.

Kinnisvara arendamiseks on projektijuhtimislepinguteni jõutud Nõo, Tartu Peetri, Keila ja Rapla kogudusega. Läbirääkimised käivad Jõhvi, Põlva, Kanepi, Randvere, Harju-Jaani ja veel mitme kogudusega. Peagi lisanduvad kogudustevälised projektid Tallinnas ja Harku vallas.

Projektijuhtimine on tasuline, kuid võimalusi tasumise korraldamiseks ja ajatamiseks on mitu. Iga projekt on eriline ja sellest tuleneb ka projektijuhtimistasu määra ning tasumise kord.

Suurenenud tegevuspõld

Kõige kiiremini käivitunud valdkond on olnud nõustamine ja konsultatsioon, mille alla kuulub nõustamine tagastamata varade küsimuses, kinnisvara analüüs ja arengukavade koostamine, kinnisvarahindamise korraldamine ning konsultatsioon koguduse majandamisküsimustes üldisemalt.

Mitme kogudusega on sõlmitud konsultatsioonileping (Pärnu Eliisabeti, Häädemeeste, Pärnu-Jakobi, Põlva, Otepää, Audru jt), kuid paljudega on olnud tihe kontakt ka ilma lepinguta (Tori, Tahkuranna, Risti, Vigala, Emmaste, Nõva, Avinurme, Haapsalu, Hageri, Vändra, Kadrina, Palamuse, Nissi, Tallinna Rootsi-Mihkli jt).

Mitmel pool on ettevõtte esindajad käinud kohapeal koguduse varade ja probleemidega tutvumas. Konsultatsiooniteenus üldisemas mõttes on olnud ja ka jääb tasuta teenuseks. Erandiks on konkreetsed tellimused objektide hindamise korraldamiseks, mõne kindla kinnisvaraobjekti analüüs või koguduse kogu kinnisvara arengukava koostamine.

Selliste mahukamate tööde puhul lepitakse hind eraldi kokku. Seni on siiski kõik needki tööd olnud koguduste jaoks tasuta. Eritasu on olnud selle töö eest, mida Kiriku Varahaldus on teinud mõne konkreetse koguduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks.

Siin on tasumispõhimõtted määranud kindlaks EELK majandusnõukogu. Tasuline on olnud ka maaklerteenus, kui Kiriku Varahaldus on korraldanud või vahendanud mõne kinnisvaraobjekti müüki.

Mitte ainult vara

Kaks aastat on ühe ettevõtte jaoks lühike aeg, et anda õiglast hinnangut firma tegevusele või edule. Seni on Kiriku Varahalduse tegevuse tagajärjel tekkinud käegakatsutavad või rahas mõõdetavad tulemused vaid mõnel kogudusel.

Alati ei ole aga tulemus millegi muuga mõõdetav kui vaid ajaga, mis selle töö tegemiseks kulus. Kuid seegi on tulemus, millega võime rahule jääda, kui teame, et see aeg oli kasutatud selleks, et toetada tööd Issanda kirikus.

Kiriku Varahalduse teebki kõigi teiste omasuguste äriühingute seas omanäoliseks ja eripäraseks just see, et tavapärase edunäitaja kohale, mida enamasti määratletakse kasumiga rahas, kerkib mõõde, mida teistel äriühingutel pole – kasu kirikule ja jumalariigi tööle. See kasu ei pruugi aga olla mõõdetav selle maailma mõõdikute järgi.