Rubriik: Järjejutt

Võtsin aktiivselt osa usulis-eetilise ringi tööst, mis oli tõukeks minu teoloogia, usuteaduse, õppimiseks. Mõju tuli ka kodust.

Algkooli päevil oli mul huvi hakata talumeheks, eriti nooremates klassides, vanemates klassides aga tekkis soov õppida edasi gümnaasiumis. Treffneri gümnaasium rahuldas minu huvi ja  inspireeris edasi õppima ülikoolis.

Kohustus isamaa ees

Gümnaasiumi lõpetamise järel 1931. aastal tuli täita kohustus teenida sõjaväes. See sündis 2. jalaväe rügemendis Tartus ülikooli- ja gümnaasiumiõpilastest koosnevas kompaniis. Minu kaassõduritest olid paljud üliõpilased ja gümnaasiumi lõpetanud kooliõpilased. 2. jalaväe üksikpataljonis olime ainult lühikest aega. Sügiseks saadeti need, kes sõjakooli ei läinud, Petserisse õppekompaniisse. Minu soov oli kiiresti saada ülikooli, sellepärast ei läinud ma sõjakooli, kuigi kompanii ülemleitnant Siim ja Bauning soovitasid. Lõpetanud Petseris õppekompanii kursuse, saadeti mind Võru 7. rügementi. Olin kapral. Sõjaväekohustusest vabanesin 1932.  a kevadel.

Ülikooliaastad

Sügisel 1932 immatrikuleerusin õigusteaduskonda juurat õppima. Advokaat Oskar Rütli, minu onu ja ristiisa koolivend, võttis mind enda ilusasse ja suurde kodusse sooviga, et aitaksin tema kasupoega Arnet õpinguis. Mul oli hea ja suurepärane võimalus õppida Tartu ülikoolis. Rütli oli kuulus advokaat ja Soome konsul. Kohtasin Rütli kodus palju soomlasi ning riigi ja avaliku elu tegelasi.  Rütli soovitas mul õppida usuteadust ehk teoloogiat.

See oli olnud minu soov juba gümnaasiumipäevilt, aga huvitusin ka õigusteadusest ja arvasin, et enne õpin juurat ja siis teoloogiat. Kord kõneluses Rütliga  elukutsete teemal soovitas ta mul õppida teoloogiat ja  ütles naljatades: arstiteadust võiks ka õppida, kui arst saaks inimesele panna uue pea. Rütli soov oli, et ma astuksin korporatsioon Sakalasse. Nõnda sai minust teoloogiaõppur, aga mitte Sakalane.

Teoloogiat oli mul kerge õppida, kuna olin õppinud vanu keeli, ladina ja kreeka keelt H. Treffneri gümnaasiumi klassikaharus, samuti filosoofia ajalugu. Nõnda võisin usuteaduskonna nelja-aastase kursuse eksamid õiendada kolme aastaga. 

Viimasel ülikooliaastal saadeti üliõpilasi vabariigi aastapäeval kõnelema. Valisin kõige kaugemad kohad kodumaal:  Kirbla ja Häädemeeste. Oli huvi näha kodumaad. Reisiga seoses olevad kulud tasuti. Prof Sild saatis usuteaduse ajaloo osakonna poolt üliõpilasi uurima koguduste vanu kirikuraamatuid ja koguduse ajalugu. Mina tegin seda Rapla koguduses.

Lõpetasin ülikooli 1936. a kevadel. Meie lennust astusid 1932. a usuteaduskonda 11 noort. Koos minuga lõpetas üks üliõpilane, teised lõpetasid hiljem. Mõni katkestas õpingud ja läks teisele alale. Raskusi põhjustasid vanad keeled.

Tartu ülikooli teoloogiafakulteet oli  rahvusvahelise kuulsusega, kuna seal olid õpetanud kuulsad saksa professorid nagu Arvet Harnak, Teichmüller ja teised. Minu ajal õpetasid saksa professorid Bulmering ja Seesemann. Eesti päritoluga  professorid olid Eduard Tennmann, Olaf Sild ja Johan Kõpp, assistent professorid Siegfrid Aaslava ja Uku Masing. Dogmaatika professor oli Hugo Bernhard Rahamägi.

Meie õppepaigaks oli ülikooli peahoone auditoorium nr 1. Teaduskonnal oli raamatukogu, seminar ja kirik.  Praktilises usuteaduses tuli ette valmistada jutlus ja jutlustada ülikooli kirikus. Minu jutlus oli tekstil 2Kr 5:17–20. Teadusliku töö tegin ülestõusmise küsimusest apostel Paulusel.

Prooviaasta õppetunnid

Ülikooli lõpetamise järel määrati mind prooviaastale praost Jakob Aunveri juurde Jüri kogudusse Tallinna lähedale. Praost Aunver oli ka konsistooriumi assessor ja viibis tihti kodukiriku tööst eemal. Minul tuli täita koguduse töö kantseleis ja koguduses. Sain hea praktika ja mõne õppetunni elu nägemiseks ja mõistmiseks.

Koguduse liikmed olid sõbralikud ja lahked, kutsusid mind kodudesse ja ametitalitustele. Üks koguduse liige pistis mulle salaja pihku ameerika «rohelise», ei mäleta, kas see oli 5- või 10dollariline. Inimesed olid üldiselt suuremeelsed mulle annetama.

Praost Aunver õpetas usuõpetust Tallinna Kommertsgümnaasiumis. Mõnikord asendasin teda ka seal. Praostil oli oma auto, millega sõitis igal hommikul linna. Mina jäin kantseleisse kirikuraamatuid korraldama ja vastu võtma koguduse liikmeid, kes tulid oma rõõmude ja muredega. Praostil oli kirikumõis. Mõisa tööd aias ja põllul tegid teenijad.

Prooviaasta möödunud, sooritasin konsistooriumi eksamid. Mind ordineeriti 17. mail 1937. a Tallinna Toomkirikus. Minuga koos ordineeriti õpetajakandidaat Heino Mälk. Ordineeris piiskop Rahamägi, assisteeris õpetaja Raudkepp. (Oletatavalt Karl Raudsepp, sest Aleksander Raudkepp oli sel ajal vabastatud kiriku tööst. – toim.)

Martnas

Martna koguduse õpetaja praost Gustav Haller oli läinud emerituuri. Koguduse õpetaja koht oli vakantne. Ma kandideerisin, ka õpetaja Artur Vipper kandideeris. Pidasin proovijutluse veebruaris. Sooritasin konsistooriumi eksami pro ministerio. Mind valiti suure häälteenamusega (3 vastuhäält) 1. mail 1937. a Martna koguduse õpetajaks.