Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kõpu aastad Laiusel

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Laiuse koguduse juures tegutsevad aktiivsed naised – südamega eilses, tegudega tänases ja mõtetega homses – raamatukogu juhataja Asta Leiten (vasakul) ja koguduse juhatuse esimees Epp Järv. Merje Talvik

Tänavu möödus 100 aastat päevast, mil Johan Kõpp pidas Laiuse kirikus oma esimese jumalateenistuse.
Rahvarohkelt meenutati eesti rahva suurmeest Johan Kõppu pühapäevasel mälestusjumalateenistusel Laiuse vastremonditud sisemusega kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, Tartumaa praost Joel Luhamets ja diakon Georg Glaase, lauluga saatis Laiuse koguduse segakoor (dirigent Kristi Kubjas).
2009. a on Laiuse rahvale olnud tõeliselt tähtpäevarohke: täitus 690 aastat Pühale Jürile pühendatud kirikul, 160 aastat raamatukogul, 135 aastat Kõpu sünnist ja 125 aastat Eesti lipul. Pastoraadi seinale sai mälestustahvli ka köster-organist Jüri Pastarus.
Teenistusele järgnes muljetavaldavalt toeka kõlaga metsatöötajate meeskoori Forestalia kontsert Alo Ritsingu ja Ilmari Johanssoni dirigeerimisel. Selle õhtu üks kaunimaid laule oli Peep Sarapiku «Ta lendab mesipuu poole», kuid kahtlemata mõjus publikule liigutavalt ka «Hoia, Jumal, Eestit».

Tippteose taasilmumislugu
Rahvuslikud viisid, mille esituses polnud nende paljulauldusest hoolimata jälgegi ümaraks kulumisest, peas kumisemas, suundusid pidulised ülevas meeleolus pastoraati. Kõpu-nimelises toas võttis tulijaid vastu vaimuliku enda hääl, mida sai kuulda helikandjalt.
Samas esitleti Johan Kõpu 1937. a ilmunud teose «Laiuse kihelkonna ajalugu» faksiimileväljaande kordustrükki. Toona oli Kõpu eesnimena kasutusel Juhan – nii on see ka raamatu tiitellehel.
«See on suursündmus mitte üksi Laiusele, vaid kogu rahvale, sest on ainuke põhjalik ja mahukas uurimus ühe kihelkonna kohta. Õigusega tähendab Johan Kõpp oma eessõnas, et kuigi siin seisavad esikohal kohalike elanike huvid, annab teos ometi teatavais piires läbilõike kogu rahva ajaloost,» märkis Laiuse koguduse juhatuse esimees Epp Järv.
Esimesed uitmõtted Kõpu raamatu taasilmumise vajalikkuse kohta hakkasid Laiuse inimeste peas liikuma juba aastal 1989, kohaliku raamatukogu 140. aastapäeva pidustuste järel, kui ajaloolane Sulev Vahtre selle idanema pani. Kõva häälega sai mõte välja öeldud möödunud sügisel ja nüüd seisab Johan Kõpu enam kui 700-leheküljeline «Laiuse kihelkonna ajalugu» täpse koopiana meie ees.
Kordustrükile on kirjutanud järelsõna prof Peeter Järvelaid, kes Kõpu päevast tõi esile kõlama jäänud mõtte: majandussurutised elame üle, kuid kultuuriline surutis ei tohiks meid kunagi tabada, see võib meid rahvana tappa.

Uskugem valgusesse
Trükitud 500 eksemplarist oli rohkem kui paarsada ette tellitud ning suurt huvi arvestades müüakse teos tõenäoliselt paari nädala jooksul läbi, on Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten kindel. Toetuse eest ollakse tänulikud Mari Kõpule, Hendrik Lindepuule, OÜ Vali Pressile, Jõgeva valla- ja linnavalitsusele ning paljudele headele inimestele.
Toetajaid ja sõpru tänades rõhutati Laiuse rahva koostööd Tartu ülikooliga, sest neid ühendab üle ajasilla rektor ja vaimulik Johan Kõpp.
Kauaaegne Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi tutvustas kevadisel Kõpu konverentsil tema päevikumärkmeid, mida ta oli saanud Kõpu pojatütrelt Mari Kõpult.
Oma ettekandes meenutas Margit Nirgi oma tulekut Laiusele 1983. aastal ja ütles: «Ainuke rikkus, mille pärast Jumalat tänada võis, oli alles jäänud vaimsus, mida vähesed ustavad koguduse liikmed hoidsid. Loen seda nende kunagise hingekarjase Johan Kõpu õpetajatöö tulemuseks.»
Johan Kõpp tsiteeris sageli Johannese evangeeliumi: «Uskuge valgusesse, nii kaua kui teil valgus on» (12:36).
Sügavalt filosoofiline ja küllap ajatu mõttetera ehtis pühapäevast laululehte ja sai valitud ka motoks Kõpu 135. sünniaastapäevale pühendatud ajalookonverentsil Jõgeval aprillikuus.

Merje Talvik