Olen uskmatu Toomas. Ja kummatigi - mu palvetele vastatakse. See, et saan, mida palun, pole juhus. Hingeeluliselt. Kardan,et olen hakanud spekuleerima Jumala armuga.Tean täpselt,et pean palvetama Jeesuse nimel,tean,et Jumalat tuleb tänada,jne.Vahel on hirm,et ma pole siiras ja mida sügavamale südamesse ma vaatan,seda ebaausam enesele tundun - saati siis veel Jumalale. Mida enesega teha??? mare

Kaido Soom 30 oktoober, 2008 - 19:16

Teie küsimustest jääb mulje, et olete otsiv ja siiras inimene. Jumal näb inimese südames olevaid otsinguid ja küsimusi ning mõistab meid paremini kui oskame arvatagi. Tema armastab meid ja meil pole vaja karta. Patukahetsus ja püüd meeleparanduse poole on iga kristlase puhul loomulik ja vajalik - hea, et Te seda pole unustanud.

0

Sinu hinnang: Puudub

• Printimiseks parim versioon
• Saada
• PDF version

Teemad

• Usuelu