Rubriik: Kultuuri elu

Mag Marju Raabe raamat «Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tekstiilid» (TPÜ Kirjastus. Tallinn 2003, 122 lk) põhineb autori kraadiõppe uurimusel ning annab haarava teksti ja kvaliteetse fotomaterjaliga põhjaliku ülevaate meie kirikutekstiilidest ajavahemikus 1917–2000.

«Kirikutekstiilid ehk paramendid on tekstiilid, mida kasutatakse jumalateenistusel ja kiriklikel talitustel. Nad täidavad praktilist otstarvet ja väljendavad oma värvide ja sümboolikaga kristliku õpetuse sisu ning kirikuaasta perioodidega seotud sündmusi ja nende sündmuste tähendust kristlaskonnale,» defineerib autor käsitletavat.

Ta selgitab, et kirikutekstiilide alla kuuluvad vaimulike ametirõivad, altarilina, armulauatekstiilid, altari-, kantsli-, köstrikantsli- ja lugemispuldikatted, seina- ja põrandavaibad ning muud tekstiilesemed. Raabe väitel on kirikutekstiilide ajalugu peaaegu sama pikk kui kristliku kiriku oma.

Meie kirikus on tekstiilide valmistamise võimalused läbi aegade olnud tema sõnul erinevad. Oluline roll on majanduslikul ja poliitilisel olukorral riigis. 1920.–30. aastaid võib kirikutekstiilide valmistamisel lugeda tõusuperioodiks. Kasutusele võeti viis liturgilist värvi ning lisaks neile sinine värv riiklikel pühadel tarvitamiseks. Kirikutekstiilide valmistamise areng, mis oleks võinud viia professionaalse eesti kirikliku tekstiilikunsti tekkimiseni, katkes seoses Eesti okupeerimisega. Uueks tõusuks tekkis võimalus alles 1990. aastatel seoses taasiseseisvumisega.

Huvitavaks peatükiks Marju Raabe raamatus on ülevaade meie luterliku kiriku piiskopi ametiriietuse arengust. Võib meenutada, et Eesti esimese piiskopi Jakob Kuke ametisseseadmisele eelnes vastava ametirüü väljatöötamine, milleks paluti abi Rootsi peapiiskopilt.

Kuna Eesti kirikutekstiilid on seni uurimata valdkond, võib eeltutvustatud raamatut õigusega nimetada pioneeriks omal alal ning julgelt soovitada lugemisvaraks kõigile, kel kokkupuude kirikuga.

Liina Raudvassar