Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kooli- ja kirikuõpetaja Madis Oviir

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Madis Oviir (16.07.1908–2.07.1999) juulis 1998 Viru-Jaagupi kiriku ees. Foto: Maria Strauss Pastor Madis Oviir oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja üle kolmekümne aasta (1960–1994). Tema inimesearmastus ja eluaegne mure Eestimaa saatuse pärast on jätnud kestva jälje nii püstitatud ausammaste kui kodulooliste, folkloristika- ja teoloogiaalaste uurimistööde ning artiklite näol.
Õe õhutusel õpetajaks
Madis Oviir oli lahke ja huumorimeelega inimene, kes arvas, et pastorimaneerid talle eraelus külge ei jäänud. Jaanikuul 1990 jutustas ta oma elust Laura Hallikule uurimistöö jaoks järgmist.
«Mina olen põline läänlane. Olen sündinud Vigala kihelkonnas Velise vallas Nurtu külas väiketalupidajate peres 16. juulil 1908. aastal oma isa Mihkli ja ema Leeni kümnenda lapsena. Minu isal-emal oli kokku 15 last ühest ja samast abielust. Esimese koolitarkuse sain oma lelle, isa venna käest. Nurtu külakooli maja asus kodust umbes 200 sammu kaugusel ja seal käisin neli aastat. Velise kuueklassilises kõrgemas algkoolis veel kaks aastat.
1923. aasta kevadel lõpetasin kooli ja olin siis 14aastane. Minu õde Liisa käis siis Haapsalu seminaris. Õde kutsus mind ka sinna kooli algkooliõpetajaks õppima. Haapsalu seminaris tuli käia kokku kuus aastat. Meie lennu lõpetas 19 inimest, kellest said õpetajad üle Eesti.
Kõik pidid endale ise koha otsima. Pidin rattaga terve Eesti läbi ketrama, koolid läbi küsima, enne kui Vändra valla Pumbioja Aleksandrikooli õpetaja koha sain. Siis tuli määramine Kullamaale Liivi algkooli õpetajaks 1933. aastal. Mina olin seal õpetajaks kuni 1936. aastani. Sealt määrati mind Tolli algkooli juhatajaks, kus töötasin 1941. aastani, kuni Vene okupatsiooniväed sisse tulid. Edasi töötasin Märjamaa kooli juhatajana.»
Teaduste akadeemiast kõrgemasse kooli
Usuteaduskonda asus Madis Oviir õppima juba enne sõda. Ta jutustab: «See oli 1939. aasta kevadel, kui Tartu ülikoolis sisseastumiseksameid tehti. Mõtlesin siis, et proovin usuteadusesse, olin sellest asjast ammu huvitatud. Aga konkurss oli suur! Tegin ikka kõik eksamid ära ja 1. septembril 1939 saingi teada, et olen vastu võetud. Aga siis algas ju sõda! Usuteaduste osakond pandi hoopis kinni, ja mul oli perekond. Nii see asi seal siis pooleli jäi.»
1944. aastal võeti Valgu kooli juhatajana töötanud Oviir kinni. Ta jutustab: «Naine kolme lapsega oli mul sel ajal oma isakodus Lauknal varjul sõja eest. Mina istusin oma toas, kui tuli üks õhtu NKVD kapten, hakkas igal pool tuhnima ja otsima, kuni leidis eelmise korteriomaniku naise armastuskirjad.
Mind kästi siis ka kaasa tulla. Mõtlesin, et mida ma nüüd teen, kas jooksen pakku. Üks eesti keelt kõnelev mees oli ka rühmas, ütles, et põgeneda küll ei maksa, et rohkem kui päeva-paar mind kinni ei peeta. Jäin aga kaheteistkümneks aastaks.»
Sunnitööaastaid Kolõmal nimetas Madis Oviir Stalini-Beria nimeliseks poliitiliseks teaduste akadeemiaks ja on öelnud, et tema lõpetas selle kiituskirjaga «Spravka».
Sunnitöölt sai Oviir amnestia 1955. aastal ja asus järgmisel aastal õppima usuteadust, kooli lõpetamise järel töötas Nõmmel abiõpetajana kolm aastat.
Poolsada jutluseraamatut
Lääne-Virumaale asumisest 1960. aastal jutustas Oviir nii: «Siis suri Viru-Jaagupis ära vana pastor Jürgenson (Ferdinand Jakob – toim) ja koht jäi vakantseks. Vana Kiivit kutsus mind ja küsis, kas mina tahaksin sinna minna. Arvas, et kui mina siia tulen, siis olen Viru-Jaagupis elu lõpuni.»
Oma kirjatööde kohta on legendaarne kirikuõpetaja öelnud: «Olen avaldanud uurimistöö oma vanaonu poja Evald Oviiri kohta, kes noorena Aafrikasse läks misjonitööd tegema ja seal 23aastasena tapeti. Kirjandusmuuseumi olen saatnud 6000 lehekülge folkloristikat. Ilmunud on teoloogiaalaseid artikleid ajakirjanduses.
Piiblite kogu on mul päris mahukas. Oma jutlusi kõigist pastorina töötanud aastaist on ka vist umbes 50 raamatut kokku tulnud… Mina olen alati eesti rahva vabaduse pärast tahtnud võidelda. See on minu ideaal, et oleks eesti vaba rahvas omal vabal maal.»
Madis Oviir oli aastaid Eesti vanim tegevõpetaja. 1993. aastal andis EELK Konsistoorium talle pikaajalise töö eest õiguse kanda kuldristi. Ta on nimetatud Viru vägevate hulka. Teenete eest Eestimaale andis Eestimaa Rahvarinne Madis Oviirile ühena vähestest 25. märtsil 1989 ordeni Pro Estonia.
Madis Oviiri eraraamatukogu kinkis tema perekond 2001. aasta sügistalvel Lääne maakonna keskraamatukogule, raamatud on kuivatatud vajalikes tingimustes, sorteeritud ja esmaselt bibliografeeritud. Madis Oviiri eraraamatukoguga saab tutvuda andmebaasis www.lugeja.ee ning raamatud on raamatukogu lugemissaalis kättesaadavad kõigile huvilistele.
Ilme Sepp,
Lääne maakonna
keskraamatukogu direktor

Viru-Jaakobi koguduse legendaarse kirikuõpetaja Madis Oviiri 100. sünniaastapäeva tähistati 20. juulil. Päev algas palvusega Madis Oviiri haua juures, kus peapiiskop Andres Põder pidas mälestuskõne. Jumalateenistusel teenisid õpetajad Tarmo Linnas, Peeter Kaldur ja Enn Salveste ning osales laulja Tõnis Mägi.
Madis Oviir on öelnud, et kui keegi muusikutest suudab luua sellise laulu nagu «Palve» («Looja, hoia Maarjamaad»), siis on ta suur muusik, kirjutab Virumaa Teataja.
«Sellise mehe ees nagu Madis Oviir võtaks ma kaks korda oma mütsi maha. Kannatustele vaatamata oli ta erakordselt suur isiksus ja tugev mees, kes kunagi ei virisenud. Ta oskas täisvereliselt edasi elada,» rääkis Tõnis Mägi.
Pärast jumalateenistust oli kirikus filmiprogramm Madis Oviirist, seejärel ootas tõllakuuris kohvilaud. Viru-Jaagupi kirikuaeda istutati tamm Madis Oviiri mälestuseks.
Foto: Meelis Holsting