Rubriik: Kultuuri elu

Sel aastal tähistatakse Soomes kiriku tegevuse 850. aastapäeva. Üritustesarja raames on Helsingis Rahvusarhiivis avatud näitus «Soome kiriku aastasajad».

Eksponaatide abil on võimalik jälgida Soome kiriku ajalugu alates 12. sajandist kuni 20. sajandini välja. Näitusel on väljas vanad dokumendid, heraldika ja 25 erinevast ajast pärinevat kirikutekstiili.

Vanim eksponeeritav tekstiilese on 1653. aastast pärinev punasest sametist hõbekardpaelaga kaunistatud kaasula. Uuemaid kirikutekstiile esindavad tuntud kunstnike Dora Jungi, Agneta Hobini, Päikki Priha jt tööd. Kõige uuem ese, mida näitusel näha saab, on sel aastal tekstiilikunstnik Päikki Priha loodud käsitsi trükitud lillemustriga altarikate Kyyjärvi kirikust.

Kujundatud sõnum

Päikki Priha on Soome juhtiv kirikutekstiilide uurija ja uute kirikutekstiilide looja. 1991 kaitses ta doktoritöö, milles käsitles kirikutekstiilide valmistamist Soome Käsitöö Sõprade Ühingus aastatel 1904–50. Uurimistöö kõrval on Päikki Priha valmistanud kirikutekstiile rohkem kui neljakümnesse kirikusse. Tema loomingu hulka kuuluvad ka Helsingi, Lapua, Oulu ja Tampere piiskoppide mantlid.

29. oktoobrini oli võimalik Päikki Priha loominguga põhjalikumalt tutvuda galeriis Laterna Magica näitusel nimega «Seitse kavandit». Vaataja sai jälgida kirikutekstiilide kavandamist ja teostamist alates ideest kuni valmis esemeni. Seitsmel stendil olid välja pandud kirikutekstiilide fotod, visandid, tööproovid, materjalinäidised ja ajaleheartiklid esemete valmimisest.

Enamasti on meil võimalus imetleda valmis eset, kuid kuidas sellise tulemuseni on jõutud, seda teavad vaid vähesed. Kirikutekstiili valmimisele eelneb pikk protsess. Tegemist ei ole ju pelgalt tarbetekstiiliga, sest kirikutekstiilid kannavad endas sõnumit.

Näituse eksponeerimist antikvariaadi ruumes põhjendas Päikki Priha sellega, et enne kirikutekstiilide valmistamist tuleb palju lugeda. Teisalt tuleb kirikutesse tekstiilide kavandamisel panna tähele, millise kujundusega on kirikuhoone, kus neid esemeid hiljem kasutatakse. Nii on Päikki Priha Tampere piiskopi mantli valmistamisel valinud rohelise värvi, mille toon on lähedane Tampere Toomkiriku freskodel esineva rohelisega.

Looduslähedus ja tasakaalukas koloriit

Näitusel tutvustatud kirikutekstiilide valmistamiseks oli kasutatud looduslikke materjale – villa, lina, siidi. Meile harjumuspärase tikandi kõrval võis näha kangatrükki.

Juba eelpool nimetatud Kyyjärvi kiriku altarikatted oli kunstnik teostanud väga põnevalt – esemed olid valgest jämedakoelisest siidkangast, liturgiline värv esines igaühe puhul kangale trükitud mustris.

Trükkimiseks oli Päikki Priha kasutanud ehtsaid taimi ja motiive oli täiendatud tikandiga. Kärsämäki kiriku tekstiilisari oli teostatud kunstniku ja kohalike inimeste koostööna – esemed olid valmistatud Kärsämäkil kasvatatud linast. Päikki Priha kirikutekstiilid võlusid allakirjutanut oma põhjamaise tasakaaluka koloriidiga.

Tutvumisreis Tallinnas

21. oktoobril toimus Helsingis rahvusvaheline kirikutekstiilide teemaline seminar. Järgmisel päeval tulid Päikki Priha ja 12 seminarist osavõtjat tutvuma Tallinnaga. Tulijate seas olid tekstiilikunstnikud ja konservaatorid Norrast, Taanist ja Soomest. Allakirjutanul oli rõõm tutvustada neile Eesti luterliku kiriku tekstiile.

Külastasime Tallinna Toomkirikut ja Jaani kirikut ning vaatasime sealseid altarilinu ning altari- ja kantslikatteid. Teiste Eesti kirikutes olevate tekstiilidega oli võimalik tutvuda fotode vahendusel. Kui Toomkirikus ja Jaani kirikus said külalised näha eeskätt ajaloolisi esemeid, siis ringkäigu lõpetuseks kõneles oma tööst kirikutekstiilide valmistamisel tekstiilikunstnik Reet Talimaa.

Külalised kuulasid huviga ja esitasid tekstiilide kohta palju küsimusi. Loodetavasti tugevneb Eesti kirikutegelaste ja kirikutekstiilide valmistajate ning konservaatorite side teiste maade  kirikutekstiili-spetsialistidega.

Marju Raabe