Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Hiidlase visadust on märgatud

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tähistas 13. novembril 50. sünnipäeva.

Jaan Bärenson juhatas 9. novembril toimunud 15. piiblipäeva «Vana Testament  vana ja uus». Foto: Urmas TammKuigi sünnilt Tallinna poiss, peab Jaan Bärenson end ema kaudu päritolu ja loomu poolest pigem hiidlaseks. Ta lõpetas Tallinna 4. keskkoolis 8 klassi ja asus õppima ehitustehnikumi arhitektuuri ning lõpetas kooli arhitektina. Diplomeeritud spetsialistina sai ta edasi õppida Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, mis muidu komsomoli mittekuuluvana võimatu oleks olnud.
Tegutses Jaan Bärenson peamiselt restaureerimise vallas Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis ja oli Tallinna kõrgemas tehnikakoolis arhitektuuri ajaloo ja restaureerimisosakonna õppejõud. Vabal ajal sõitis Jaan ikka Hiiumaale vanaisa ja tädide juurde, hiljem juba koos perega. Oma avalal moel naerab ta täna, kuidas lapsed naljatavad, et praami peale minnes või sugulastega telefonitsi rääkides muutus tema keelemurre.
Hiiumaal, seal kuhu süda kogu aeg tõmbab, elas vanaisa oma lõputute juttudega endisaegsest Eestist ja ajast, kui tema oli käinud külast külla ja majast majja ning Piibleid müünud. Kutsuti taolist piibliseltsi ametimeest tollal tänaseks unustatud sõnaga «kolportöör». Vanaisa oli sügavalt veendunud, et kord tõuseb Pika Hermanni masti sinimustvalge lipp. Vanaisa oli 95, kui tema unistus täitus.
Tema teinegi unistus, et taastataks piibliselts, sai tõeks, ja üheks taastajaks sai tütrepoeg Jaan. Eesti Piibliseltsi uueks alguseks sai detsember 1991 ja abisekretäriks Jaan Bärenson. Sel ajal ordineeriti Jaan Bärenson ka diakoniks (tema isa oli elukutselt ehitusinsener ja baptistikoguduse diakon), ta on Oleviste koguduse vanematekogu liige ning paljude organisatsioonide asutaja, sh Eesti Muinsuskaitseseltsi üks alusepanija.    
Jaan Bärenson on nelja lapse isa ja kahe lapselapse vanaisa, abikaasa Külli on arst.
Möödunud aastal autasustas president Arnold Rüütel Jaan Bärensoni Valgetähe IV klassi ordeniga Eesti riigile ja eesti rahvale osutatud teenete eest.
Oma sünnipäeva õhtul istus Jaan Bärenson lennukile, et sõita Kagu-Prantsusmaale Šveitsi piiri lähedale rahvusvahelisele piiblifoorumile.
Rita Puidet

TEISED TEMAST
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees:
Jaan Bärenson on Eesti Piibliseltsiga seotud juba oma vanaisa kaudu, kellelt noor Jaan kuulis nimedest ja oludest, mida ta nüüd käib Inglismaal arhiivis uurimas. Ta oli juba noorpõlves tegus oma koguduses ja töötab nüüd varasest hommikust hilisööni piibliseltsi peamajas, kus tuli tema töötoa aknas peaaegu ei kustugi ning kirjutuslauale ja tuppa koguneb aina rohkem olulisi pabereid.
Juubelipäeval õnnitlesin teda seltsi liikmete, nõukogu ja kaastööliste nimel ning andsin piibliseltsi kõrgema tunnustusena üle tänukirja pikaaegse ja tulemusliku töö eest Eesti Piibliseltsis. Tervituse ja hommikupalvuse tekst oli vennastekoguduse loosungiraamatust 13. novembriks: «Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel» (Ps 111:2). See sobib hästi kokku võtma Jaan Bärensoni poole sajandi pikkust teed. Andku Jumal talle palju elupäevi ja head tervist teha tööd Issanda viinamäel.
Siim Teekel, Oleviste koguduse vanempastor:
Tundes Jaan Bärensoni natuke üle 25 aasta, võin öelda, et ta on väga mitmekülgne inimene. Koguduse diakonina, suure perekonna isana, ajaloolasena, piibliuurijana, hea organisaatorina on ta püüdnud kõike teha pühendunult ja põhjalikult. Kõigele uuele on ta aldis ja samas vanas asjas vahest liigagi alalhoidlik. Jaan on vanaisa töö jätkajana ja järjepidevuse hoidjana igati õige mees õigel kohal.

Jaan Bärensonile anti 50. sünnipäeval EELK aukiri pikaaegse ja tulemusliku tegevuse eest Eesti Piibliseltsi ülesehitamisel.