Eestit valitsevad kaks parteid

Rubriik: Kolumn

Valimiste esinumber Keskerakond küll ei suurendanud eelmiste valimistega võrreldes kogu häältesaaki (saadud 25,48% häältest on mõni kümnendik vähem kui kolm aastat tagasi) ega saadud kohtade arvu Tallinna volikogus (32), kuid siiski on Keskerakond tugevamalt võimul kui kunagi varem. Ning põhjus ei seisne mitte niivõrd Keskerakonna valimistulemuses, kuivõrd teiste erakondade omas.

Keskerakonna käes on enamus volikogu kohtadest Tallinnas, Põlvas ja Narvas. Suurematest keskustest on volikogu enamus välja käia vaid Reformierakonnal Valgas. Ning et teised Riigikogu erakonnad – peale Res Publica – parandasid kõik kolme aasta taguseid tulemusi, on volikogude koosseis killustunum kui varem. Et aga Reformierakond parandas oma tulemust peaaegu poole võrra (2002. aastal saadi kohalike omavalitsuste valimisel 12,2% häältest, nüüd 16,9%), siis on tegemist tõsiasjaga, et kahe peale kokku saaksid Keskerakond ja Reformierakond volikogude koosseisu enamuse kõikides suuremates keskustes peale Viljandi, Kohtla-Järve, Pärnu ja Rakvere.

Seejuures ollakse väga lähedal sellele ka Pärnus (kus jääb Keski ja Reformi kooslusel enamusest puudu vaid üks koht) ja Viljandis (puudu jääb 2 kohta). Kui veel arvestada, et Kohtla-Järvel sisuliselt erakondade nimekirjade vahelist konkurentsi ei toimunud (kõik kandidaadid konkureerisid valimisliitude nimekirjades), siis vaid Rakveres jääks Keski ja Reformi koalitsioon kaugele volikogu enamusest (kahepeale kokku saadi 6 kohta 21st).

Nii ei ole liialdus öelda, et Eesti parteipoliitikas on välja kujunemas kaks tugevat (Keskerakond ja Reformierakond), üks keskpärane (Rahvaliit) ja kolm nõrgemat erakonda (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaaliit ja Res Publica). Viimases kolmikus toimub võitlus esinduskogudesse pääsemise eest, esimesed kaks (ja vähemal kujul ka Rahvaliit) aga toimetavad Eesti asju.

Minu mäletamist järgi on selline olukord taasiseseisvunud Eestis seniolematu, et võim jaguneb sisuliselt kogu riigis (võib vähemalt saab jaguneda) kahe suurema erakonna vahel. Ka eilsed-üleeilsed esimesed sõnumid esimestest koalitsioonimõtetest mitmel pool Eestis vaid kinnitavad Keski ja Reformi tihedat koostööd. Kohalike omavalitsuste valimistel said Keskerakond ja Reformierakond kokku rohkem hääli (42,4%) kui neli ülejäänud parlamendierakonda (35,94%), mille kohaselt võiks järeldada, et kui täna toimuksid ka Riigikogu valimised, saavutaksid nad kahepeale ka seal enamuse. Et aga Riigikogu valimistel saavad valida vaid kodanikud, võib Keskerakonna häältesaak kujuneda väiksemaks kohalike omavalitsuste valimistega võrreldes, mistõttu praegusel hetkel ilmselt need kaks erakonda Riigikogu enamust ei saaks. Kuid trend on olemas ning kahe partei võim võib saada reaalsuseks ka üleriigilisel tasandil.

Ega nii just ei pea minema – eks erakonnad arutle isekeskis, kes kellega koalitsiooni moodustab – ning võib-olla on valimisvõitluses taas kord oluline vahepeal üksteisele selg keerata. Kuid kui Kesk ja Reform saavad senisest suuremale koostööle kohalikes omavalitsustes, siis on ikka äärmiselt küüniline, kui ka järgmiste valimiste debati lõpetavad Keskerakond ja Reformierakond mõtetega, et vali Reformierakond, muidu tuleb Keskerakond võimule. Ja vastupidi.

Alar Kilp